Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Empaatia võime.  (Loetud 4876 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1152
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Empaatia võime.
« : 03 veebruar, 2013, 12:34 »
Mõtlesin, et tooks sellise huvitava mõiste välja, ehk mõni ei tea selle sügavaid saladusi, samas näen, et see on mitmeti mõistetav teema ja vahva oleks see lahti lahates ka endale selgemaks teha.

Aga Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Tugeva empaatiavõimega inimest nimetatakse siis empaadiks. Samas on ka öeldud, et Empaatia ei ole sama mis kaastunne, kuid teatud määral empaatiavõimet peetakse kaastunde eeltingimuseks. Uurides selgub, et see võime erinevates kätes võib teha erinevat mõju, näiteks psühopaati käes selline võime tähendaks, et ta kasutab võimet inimestega manipuleerimiseks. Aga heasoovliku inimese käes soov teisi inimesi aidata.

Selle levinud kaks mõistmis on sellised: Esimene neist tähistab seda, kui inimene tajub ja tunneb ära teiste inimeste emotsioonid, ning tunded.
Sõna empaatia teises tähenduses tähistab seda, kui emotsionaalselt ülitundlik inimene tajub kaasinimeste emotsioone ja tunnetab neid enda omadena (muutudes näiteks kurbade seas kurvaks ja konflikti tajudes ärritunuks).

hmm leidsin huvitava lõigu psüholoogia.ee-st

Empaatia on teisele inimesele kaasa elamine, tema mõistmine ja ta emotsioonide tunnetamine. Empaatia võib tugineda ratsionaalsele kogemusest tulenevale mõistmisele. Näiteks, keegi kes on kannatajaga midagi sarnast läbi elanud, arvab end olevat empaatilise, kuna arvab teadvat, mida teine inimene tunneb. Teist laadi empaatia on otseselt teise inimese tundmuste läbi elamine. Seda loetakse suhteliselt positiivseks, kui keegi on empaatiline, kuid ometi olen ma täheldanud, et enamus inimesi tegelevad aktiivselt kõikvõimalike kaitsemehhanismide ehitamisega enda ja teiste vahele. Õnneliku inimese tunnetega on kerge sulanduda. See teeb endal ka meele rõõmsaks ja suurendab positiivsust. Õnnelike inimeste seltskonda otsitakse ja nauditakse. Kuid kurva inimese ja ta kaaslase vaheline tõke on seda tugevam, mida tugevamalt oleks kaasa vaja elada just negatiivsetele tunnetele. Kui me satume raskeid tundeid läbi elava inimese lähedusse, tekib automaatne reaktsioon kas põgeneda sündmuskohalt või eraldada ennast sellest inimesest nähtamatu müüriga. Selline enesekaitse on inimlik ja mõistetav. Ometi eksisteerib ka selliseid inimesi, kes säilitavad avatuse ka siis, kui inimesest, kellega kontaktis ollakse, kiirgab hirmu, ahastust, paanikat, viha. Tugevas empaatilises suhtes inimeste emotsioonid muutuvad omavahel seotuks. Maksimaalse samas rütmis hingamise puhul tajub kaasaelaja rolli valinud inimene neid samu tundeid niisama tugevalt ja kui tegemist on armastava inimesega, lisandub kogu kompotile veel ka killuke helli tundeid. Tänu sellistele empaatilistele hetkedele on maailmas palju ilusaid luuletusi ja kunstiteoseid. Tänu sellistele mitte argpükslikele valikutele on maailmas natuke rohkem mõistmist ja hoolimist.

Jah, empaatial on isegi füüsilised tagamaad. Nimelt sõltub südametöö eelkõige tunnetest. Sajandeid on arvatud, et süda on koht kus asuvad tunded, julgus ja tarkus. Nüüdseks on uued uuringud paljastanud, et südamel on ka mälu ja see võib isegi meie õnnelikkuse taset mõjutada. Hiljuti teatasid Heart-Math Instituudi teadlased Colorados, et nende uurimistöös, mis on kestnud 25 aastat ja keskendunud emotsioonidele ja nende seostele südamega, on toimunud läbimurre. Korduvad katsed näitasid, et peaaegu kõikide keharakkude aktiivsus sõltub südamest, mis määrab ära tervise, emotsioonid ja selle kuidas me maailma tajume.
Positiivsete emotsioonide puhul on südamelöögid kindla selge sagedusega ja stabiilsed. Negatiivsed emotsioonid segavad südame harmoonilist tööd, ajades rütmi sassi. Nagu Anastasia Stephens oma artiklis „Secrets of the heart „ kirjutab, loob südame lakkamatu pulseerimine elektromagnetilise välja, mis on 60 korda tugevam kui aju elektromagnetiline väli. Selle välja saab tuvastada ükskõik millist kehaosa elektrogardiogrammiga mõõtes ja südame loodud magnetiline väli võib ümbritseda inimest kuni 2 meetri ulatuses. Selle välja puhul on huvitav just asjaolu, et see võib sisaldada emotsionaalset informatsiooni ja mõjutada mitte ainult meid, vaid ka inimesi, kes on meie ümber. Dr. Hans Eysenck on avastanud, et krooniline stress, millega ei suudeta toime tulla, on kuus korda suuremaks ohuks südamehaiguste tekkimisel kui suitsetamine, kolesterooli tase või vererõhk. Samas kui armastuse toimel hakkab keha tootma antikehi, mis parandavad immuunsust ja on võimelised kindlustama kaitse viiruste ja bakterite vastu kuni kuueks tunniks. Pole siis ime, et enamus inimesi laseb negatiivset välja tunnetades kiiresti jalga, sest see pole ju lihtsalt tervislik.
Kõike kaunist :) !

Tsitaat võetud: „ Secrets of the heart”, Anastasia Stephens, Psychologies, oct 08´.
Allikas: http://pspsyhholoogia.blogspot.com/2009/02/empaatia.html

Võrgust väljas joonatan

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 213
  • Sugu: Mees
Empaatia võime.
« Vastus #1 : 03 veebruar, 2013, 22:15 »
Jah, täitsa õige mõte minu arvates ka. Ilma empaatiavõimeta inimene eksiks teelt ja kõik ta sõnad ja teadmised oleks vaid kassikuld.
Can you feel the heartbeat of the earth through the sea and the mist...


Võrgust väljas Neerorus

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 2
Empaatia võime.
« Vastus #2 : 15 august, 2015, 12:37 »
I have a weird feeling With a story like this.

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc