Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Inimese talveuni  (Loetud 1654 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Inimese talveuni
« : 19 juuli, 2013, 17:15 »
Ma arvan, et nimõnedgi mäletavad, et Anastasia jutustas ka talveunest millesse võib inimene jääda, ehk saame isiklikke kogemusi ja mõtisklusi jagada... Seda teemat tahtsin üles tuua kuna juhuslikult jäi nina alla jäi üks brosüür kus räägib Händsuslikust...

Tsiteerin: Mixike
Kui loomad jäävad talveunne, hakkab nende kehatemperatuur langema. Tosin händsuslikut on teinud uue rekordi- nende kehatemperatuur langes 2,9 kraadini! Sellisel temperatuuril peaks susliku aju külmuma. Kuidas ta siiski elli jääb ?

Mõtteainet. Talveune ajal võdistab händsuslik oma keha iga kahe või kolme nädala tagant tavapärase 36,4-kraadise temperatuurini ning see ei jahtu maha enne 12—15 tunni möödumist. Teadlased ütlevad, et kuigi sellised soojenemisperioodid on lühiajalised, on neil aju eluspüsimisel oluline roll. Lisaks sellele paistab, et händsusliku pea temperatuur püsib kogu talveune jooksul keha omast pisut kõrgem. Laborikatsete käigus ei langenud ülalmainitud suslikute kaelatemperatuur kordagi alla 0,7 kraadi.

Pärast talveunest ärkamist taastub susliku tavapärane ajutegevus umbes kahe tunni jooksul. Ühe uurimuse kohaselt töötab susliku aju pärast talveund isegi paremini kui enne. See avastus on tekitanud teadlaste hulgas suurt hämmingut. Nad võrdlevad seda sellega, kuidas taimkate juba paar päeva pärast metsapõlengut maapinnast taas tärkama hakkab.

Samas ininmese talveunest pole eestikeeles räägitud, mixikesest saab vaid sellised lõike:
Tsiteeri
  Lume tulles on meie uni iseäralikult sügav ja puhas. Kuid talve edenedes, hangedes sumbates, pehmelt kinnivajuvaid lauge lahti kangutades sigineb Põhjamaa inimesse mõte talveune otstarbekusest.
 Mis oleks, kui teeks voodisse vatitekkidest pesa, sööks kõhu korralikult täis ja poeks kerra. Ärkaks koos lumikellukestega, siis kui jääpurikad juba tilguvad, puhanumana kui kunagi varem.

 Uurisime teadlaste käest, miks inimesed talveunne ei jää. Üks neist arvas, et sellepärast, et inimestel on riided seljas. Inimene paneb kasuka selga, sööb energiarikast toitu ja jääb ka talvel aktiivseks. Teine ütles, et inimestel on liiga palju tööd, et talveunne jääda.

 Zooloog Aleksei Lotmani sõnul on talveunne jäämine talle praegu igal hommikul tõsine küsimus. Ilmselt ei jää inimene talveunne, kuna tal puudub selleks fülogeneetiline tagamaa, arvas Lotman. Ka inimahvide
hulgas ei leidu ühtegi talveune magajat.
 Urmas Kokassaare arvates on inimlaste evolutsiooniga kaasnevaks märksõnaks aktiivsus. Aktiivsus ja talveuni aga omavahel kokku ei sobi. Inimese evolutsiooniline häll on Aafrikas, seega on ta troopiline liik. Enamik inimkonnast elab praegugi märksa soojemates maades kui Eesti. Pruunkaru mõned lõunapoolsed populatsioonid ei magagi talveund.
 Lotmani sõnul ei maga Eesti karud tõelist talveund, pigem võiks seda nimetada talveuinakuks. Karu kehatemperatuur langeb vähem kui kümme kraadi, võibolla keerab ta vahepeal ka külge, uni pole ka eriti sügav, häirimisel võib karu virguda. Tõelist talveund magavad siilid.
 Professor Mihkel Zilmeri arvates ei saa inimesed talveunne jääda, sest neil ei õnnestu koguda piisavalt suurt rasvade tagavara, teisalt ei õnnestu ainevahetust vajalikul määral aeglustada. Talveund magavatel
loomadel tekib sisemiste rasvavarude kasutamisel endogeenne vesi, mida on pikaajalisel magamisel elutegevuseks vaja, inimene toodab seda vett palju vähem. Ka ei ole inimesel talveuneks vajalikku termoregulatsiooni ja pärilikku eelsoodumust. 

Viimasest jutust jäi kohe kõlama viimane lause "Inimesel talveuneks vajalikku termoregulatsiooni" Minuarust on see reglulatsioon inimesel olemas, ta saab ärgata üles teatud temperatuuri juures ja end liigutades soojendada, ma ei tea kas kõik seda oskavad aga mulle meenus üks kogemus.

Kunagi tekkis juhus kus pidin Rakvere kandis magama, täitsa õues suure männi all metsas, mul oli lebomatt olemas, kuid jalas plätad, jope ja soe varustus otseloomulikult puudus, rääkimatta magamiskotist. Mul oli koormakile (roheline), lootsin, et ehk see hoiab sooja, aga ei hoidnud ta midagi. aga uni oli liiga suur, et üles jääda.

Nii ma jäingi jõe lähedal magama, koormakate peal, Mul oli telefon kõrval kus sain kella vaadata, lootsin ehk kuidagi kella kuueni magada. Aga külm võttis kiirelt võimust, sest ma olin napilt riides. Unne ma vajusin kiirelt aga väljusin ka kiirelt kui mu kehatemeratuur liiga madalale langes. Nimelt ma ärkasingi umbes iga poole tunni pärast üles ja jalgu all ei tundnud, juu olid nad suht külmunud, hakkasin neid liigutama, kuni veri korralikult läbi hakkas käima ja üles soojendas, niipea kui tundsin enda jalgu ilusti all magasin edasi ja ärkasin jälle poole tunni pärast üles, liigutasin end, võdistasin ja tegin jalgratast. Ja jälle magama, nii ma tegin umbes 8-10 korda kuni kell oli kuus ja tulin üles.  :)

Hommikul rääkisid kohalikud, et temperatuur langes isegi 0 kraadini.

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc