Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Lahendus jõulukingiprobleemidele  (Loetud 3229 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas KeegiVeel

  • Noor Liige
  • **
  • Postitusi: 32
  • Sugu: Mees
  • ....
Lahendus jõulukingiprobleemidele
« : 16 detsember, 2008, 10:45 »
Kirjutasin sama asja ka oma kodulehele (blogisse), aga mõtlesin, et kirjutan siia ka. Kuigi ma arvan, et siinsed inimesed teavad isegi, mida nad teevad ja vaevalt siin kedagi on, kes jõuludeks mõttetuid vidinaid kokku ostab. Aga ehk kedagi huvitab.

-----------------------------------------------------


Kuidagi naljakas ja samas ka kurb on vaadata, kuidas jõulude lähenedes hakkavad inimesed jõulukinkide pärast rabelema ja muretsema. “Ma pean veel sellele ja sellele ja tollele mingi kingi ostma, mida ma talle küll ostan ja küll need jõulud lähevad ikka kalliks maksma ja tekitavad stressi.” Jne. Ja siis ostetakse hunnik mõttetuid kinke kokku, miga kellelgi vaja ei lähe, ainult sellepärast, et peab ju ometi midagi kinkima.

Meil on aga oma pere keskel kujunenud välja väga hea ja lihtne süsteem. Igaüks koostab nimekirja oma kingisoovidega ja siis loositakse, kes kellele kingi teeb. Üks aasta ma tegin isegi php-s spetsiaalse veebirakenduse sellejaoks. Süsteem loosis automaatselt, kes kellele kingi teeb ja siis igaüks sai oma parooliga sisse logida ja oma soovide nimekirja kinke lisada ja vaadata, kellele tema kingi peab tegema ja mida too saada soovib. Aga kuna vanaema kardab arvuteid, siis edaspidi oleme teinud paberi peal. Igaüks kirjutab paberile oma nime ja soovide nimekirja, keeratakse paberid kokku ja loositakse. Kinkide summaks oleme viimastel aastatel kokku leppinud 500 krooni, varem oli 300. Sedasi jäävad ära igasugused mõttetud kingid, igaüks kingib ainult ühele inimesele ja kingituste eelarve on kõigil täpselt 500 krooni. Ja kuna nimekirja võib lisada nii paju kinke, kui soovid ja kunagi ei tea, milliseid neist just saad, siis ei puudu ka põnevus. Jõululaupäeval jagame kingid ära ja püüame mõistatada, kes kellele tegi.

Selline süsteem toimib muidugi ainult täiskasvanute ja suuremate laste vahel, väikeste lastega on teine lugu. Ja see süsteem eeldab ka, et on piisavalt suur pere, kes kõik jõululaupäeval kokku saavad. Aga võib muidugi ka oma lähimate tuttavate ja sõpradega sedasi teha. Ja kui ei ole sellist kindlat kohta, kus kõik jõululaupäeval koos istuvad, siis saab kingid ka sõpradele uksetaha toimetada.

Aga samas on selline terve mõistuse ja loogikaga võttes väga hea idee ju ühiskonnavaenulik. Praeguses majanduslanguse olukorras tuleks võibolla just nii palju kui võimalik osta ja tarbida. Kaupmehed on ju aasta aega jõulusid oodanud, et siis saab head käivet. Aga kui nüüd kõik minu idee järgi hakkaks tegema, mis siis meie majandusest saaks? Poed läheksid pankrotti ja müüjad jääksid tööta. Aga kes ongi öelnud, et kapitalism tervele mõistusele ja loogikale allub.

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #1 : 21 detsember, 2008, 17:21 »
Kui kõik hakkaks 500 krooni eest jõulukingitusi ostma, siis oleks see kaubandusele väga kasulik, nende käive suureneks kohe hüppeliselt. Eriti, kui see 500 krooni on pereringis + sõpruskonnas + töökaaslaste seas + veel kusagil ja lisaks tahetakse veel mõnedele lähedastele inimestele midagi ikkagi kinkida.
Kui kõigil on ühesugune etteantud eelarve, mis ületab näiteks 50 krooni, siis see vähendab kohe igasugust loomingulist tegevust. 500 krooni eest on ikka väga raske mingit käsitööd teha, kui just ehtsast siidist või puhtast kashmiirist ei tee. Loodussõbralikust materjalide taaskasutusest ei saa siin juttugi olla.
Kingitustele tuleb niimoodi väga argine ja halvas mõttes praktiline tunne külge. Minu arust ei ole kingituse juures oluline see, et oleks rahaliselt ja praktiliselt väärtuslik, vaid, et sellega seostuks positiivne  tunne ja teadmine, et teine on minu peale mõelnud ja sealjuures oma pead ka kasutanud. Kallite ja vajalike asjadega võib muul ajal üksteist varustada.      

Võrgust väljas Priit

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1152
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #2 : 21 detsember, 2008, 18:56 »
njaa.. käsitööl on teine hõng külles kui ostetud asjadel, püüan ise ka vaiksel hakata tegema nii et kingitused lähevad vaikselt käsitöö peale üle... 500 on tegelt suur summa, aga on ka mitmeid kordi kallimaid kingitusi tehtud....  aga mõtte sisu on muidu hea, on loodud süsteem... aga jah kaubandusele on se tõesti kasulik...

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #3 : 22 detsember, 2008, 11:09 »
Ei pea tingimata käsitöö olema. Ostetud asjad võivad ka väga armsad olla, kui väljendavad meeldivat kavatsust:)

Võrgust väljas KeegiVeel

  • Noor Liige
  • **
  • Postitusi: 32
  • Sugu: Mees
  • ....
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #4 : 22 detsember, 2008, 13:37 »
Tsiteeri
Kui kõik hakkaks 500 krooni eest jõulukingitusi ostma, siis oleks see kaubandusele väga kasulik, nende käive suureneks kohe hüppeliselt. Eriti, kui see 500 krooni on pereringis + sõpruskonnas + töökaaslaste seas + veel kusagil ja lisaks tahetakse veel mõnedele lähedastele inimestele midagi ikkagi kinkida.
Oot-oot, ma ei saanud nüüd aru. Et kui inimesed hakkavad kinkide peale vähem kulutama, siis see on kaubandusele kasulik? Mismoodi? Või sa mõtlesid, et ma soovitasin ka nendel, kes niigi vähem kulutavad või ise kinke teevad ka hakata 500 krooni eest kinke ostma? :D No nii tobe ma ka ikka ei ole. :D:D Sellega seoses tuli üks anekdoot meelde, aga see vist pisut liiga ropp, et siin rääkida. Aga kui ma näiteks soovitan inimestele, et sööge vähem liha, siis ega see ei tähenda, et ma soovitaks taimetoitlastel ka väheke liha sööma hakata. Mõtlen ikka neid, kes liialdavad. Ja see minu soovitus oli ikkagi mõeldud tavalisele keskmisele eesti inimesele, kes saab tavalist keskmist palka ja jõuludeks ostab kokku tavalisi mõttetuid Hiinas tehtud plastmassist vidinaid. Ja ma ju mainisin ka, et siinsed inimesed teavad kindlasti isegi väga hästi, kuidas ja mida kinkida. Ja ma mõtlesin ikkagi, et inimene ostab ÜHELE inimesele 500 krooni eest. Mitte, et ühele pereliikmele 500 krooni eest, ühele töökaaslasele 500 krooni eest, ühele sõbrale 500 krooni eest jne. Ja pealegi see 500 krooni oli kõigest näide. Võib ka olla 100 krooni ju. Minu arvates oleks paras 300 krooni, aga meil enamus otsustas, et teeme 500.

Võibolla ma tõesti kirjutasin pisut ebaselgelt, et mu mõte kohale ei jõudnud. Üritan siis näidete abil natuke lahti seletada oma mõtet. No meie pere, kes jõululaupäeval kuuse ümber kokku saab, koosneb 12 inimesest - mina, minu naine, minu laps, ema, isa, vanaema, tädipoeg, tädi, tädi mees, õde, õe mees ja ämm. Kui ma peaksin neile kõigile kingi ostma, siis oleks väga raske 500 krooniga hakkama saada. Või oletame, et on näiteks täditütre uue mehe teismelised lapsed, keda sa eriti ei tunnegi ja siis vaja neile kinki osta. Enamus kingiks neile niikuinii mingi mõttetu vidina, millest nad niikuinii lugu ei pea ja mille kapinurgale tolmu koguma jätavad või hoopis ära viskavad. Kellele sellist jama ja raiskamist vaja?

Kui kõik (hea küll, ma seekord parem ei ütle "kõik", ütleme siis, et "kõik need, kes jõulukinkide peale mõttetult raha raiskavad ja mõttetuid kinki ostavad") hakkaksid tõesti tegema minu kirjeldatud süsteemi järgi, siis poodide läbimüük kindlasti kohe ei tõuseks. Sest mõte on selles, et sa paned oma soovide nimekirja need asjad, mida sa niikuinii ostaksid ja mida sul niikuinii vaja on, isegi kui jõule üldse poleks. Kui jõulud hakkavad lähenema ja mul on mingit asja vaja, siis ma mõtlen, et "ei, ma praegu ei osta seda, panen parem jõulukinginimekirja".

Ja ma ei arva, et praktiliste kinkide tegemine kuidagi jõulutunnet ja jõulumõtet vähendaks. Need ASJAD, mis seal kingipakis on, on tegelikult üldse kõige ebaolulisemad. Samahästi võiks ka kodust oma olemasolevaid asju sisse pakkida ja siis jõuluõhtul omanikule tagasi anda. Mõte on selles, KUIDAS seda teha. Mõte on selles, et on üks kindel traditsioon, mida jõulude ajal kogu perega tehakse. Esimesel advendil saab kogu pere kokku ja teeb loosimise. Vahepeal käid salaja poes kinke ostmas, et teised ei näeks, mida sa ostad ja siis peidad kingid ära. Jõululaupäeval sokutatakse kingid vaikselt kuuse alla. Peale söömist paneb keegi päkapiku mütsi pähe ja hakkab kinki jagama. Pärast arutatakse ja arvatakse, et kes kellele kingi tegi. Ütleme nii, et see on nagu tavaliste asjade pidulikustamine või argipäeva pakkimine jõulukaunistustesse vms.

Aga loomulikult, oma kõige kallimale, keda sa kõige paremini tunned ja tead, mida ta tahab, võib siiski mingi süsteemivälise väikse üllatuse teha.

Ja see on muidigi lihtsalt üks võimalik variant, kuidas jõulutarbimist vähendada. Ega kõigile see ei peagi sobima. Aga meil on selline süsteem välja kujunenud ja meile kõigile see väga meeldib.




Tsiteeri
Minu arust ei ole kingituse juures oluline see, et oleks rahaliselt ja praktiliselt väärtuslik, vaid, et sellega seostuks positiivne  tunne ja teadmine, et teine on minu peale mõelnud ja sealjuures oma pead ka kasutanud. Kallite ja vajalike asjadega võib muul ajal üksteist varustada.      
Jah, see toimib väikeses peres. Aga kui peres on palju väga erinevaid ja erinevas vanuses inimesi, siis on see väga raske. Kui on näiteks 90aastased vanatädid ja 15aastased täditütred vms. Raske on neile midagi sellist välja mõelda, mida ka nemad hinnata oskaksid. Minul näiteks loominguline mõtlemine kahjuks puudub ja ma tunneksin ennast väga pahasti, kui peaksin hakkama kümnele inimesele midagi "ilusat ja loomingulist ja südamesttulevat" välja mõtlema.



Tsiteeri
Ei pea tingimata käsitöö olema. Ostetud asjad võivad ka väga armsad olla, kui väljendavad meeldivat kavatsust:)
No mul on näiteks terve riiul täis erinevaid lõhnaõlisid, mis on mulle meeldivate kavatsustega kingitud. Mul pole nendega midagi teha, koguvad tolmu. Aga imelik ära ka visata, ikkagi heast südamest kingitud ju.



Aga rääkige kuidas teie jõulukinke teete? Kui palju inimesi teil kuuse all kokku saab ja kellele neist kingi teete? Kas kõigile? Ja kui suur on kingituste eelarve? Ja kuidas teie arvates oleks kõige õigem teha, kui on suur pere, kus on ka inimesi, kellele kuidagi ei oska sobivat kinki osta? Võibolla on mõni veel parem variant olemas, kui see, mida mina kirjeldasin.

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #5 : 22 detsember, 2008, 17:10 »
Eks inimesed on erinevad ja neile meeldivad erinevad kombed. Lihtsalt ei saa öelda, et kõik võiks nii teha nagu mina. Kui teie pere on nii õnnelik, siis jätkake südamerahus:)

Mina ei ole enne kuulnud sellist asja, et kõik kõigile kaugematele sugulastele kinke teevad. Sellist kingikuhja, mis siis kuuse alla koguneks, olen ainult Ameerika filmides näinud. Olen kohanud selliseid variante, et  igaüks teeb vabalt sellele, kellele tahab, rohkem tehakse oma esmase pere raames ja kaugematele sugulastele vähem. Kui minnakse kellegi juurde koju jõule tähistama, siis nagu oleks väike eeldus, et peremehele-perenaisele teevad kõik tulijad mingi kingituse aga seda võib ka grupi peale koos ühe kingi teha ja see võib väljenduda ka näiteks peo korraldamise abis. Mulle isiklikult tundub, et on mingil määral kohustus teha kingitusi vanematele ja vanavanematele ja neil omakorda lastele ja lastelastele, eriti lapseealistele aga tädide ja  võimaliku tädi mehe laste suhtes ma ei ole küll sellist kohustust täheldanud.
Mina kingin teist aastat käsitööd. Konkreetset kingisaajate arvu, mis iga aasta sama oleks, ei ole. Kingin neile, kellega seoses tekib mõte, et talle võiks midagi sellist kinkida.

Meeldiva kavatsuse all ma pean silmas, et asi on valitud konkreetsele inimesele mõeldes, pannes eelnevalt tähele, mis talle võiks meeldida. Meeldiva kavatsuse alla ei käi see, kui ostetakse lihtsalt mingi tavapärane kingitus, mis inimesega kokku ei sobi või midagi, mis kinkijale endale meeldib. See ei näita, et minu peale on mõeldud. Kuigi on ju mõeldud, et mulle võiks midagi kinkida aga see ei ole päris see.    

Võrgust väljas KeegiVeel

  • Noor Liige
  • **
  • Postitusi: 32
  • Sugu: Mees
  • ....
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #6 : 05 jaanuar, 2009, 17:02 »
Tsiteeri
Eks inimesed on erinevad ja neile meeldivad erinevad kombed. Lihtsalt ei saa öelda, et kõik võiks nii teha nagu mina. Kui teie pere on nii õnnelik, siis jätkake südamerahus:)

Mina ei ole enne kuulnud sellist asja, et kõik kõigile kaugematele sugulastele kinke teevad. Sellist kingikuhja, mis siis kuuse alla koguneks, olen ainult Ameerika filmides näinud. Olen kohanud selliseid variante, et  igaüks teeb vabalt sellele, kellele tahab, rohkem tehakse oma esmase pere raames ja kaugematele sugulastele vähem. Kui minnakse kellegi juurde koju jõule tähistama, siis nagu oleks väike eeldus, et peremehele-perenaisele teevad kõik tulijad mingi kingituse aga seda võib ka grupi peale koos ühe kingi teha ja see võib väljenduda ka näiteks peo korraldamise abis. Mulle isiklikult tundub, et on mingil määral kohustus teha kingitusi vanematele ja vanavanematele ja neil omakorda lastele ja lastelastele, eriti lapseealistele aga tädide ja  võimaliku tädi mehe laste suhtes ma ei ole küll sellist kohustust täheldanud.
Mina kingin teist aastat käsitööd. Konkreetset kingisaajate arvu, mis iga aasta sama oleks, ei ole. Kingin neile, kellega seoses tekib mõte, et talle võiks midagi sellist kinkida.

Meeldiva kavatsuse all ma pean silmas, et asi on valitud konkreetsele inimesele mõeldes, pannes eelnevalt tähele, mis talle võiks meeldida. Meeldiva kavatsuse alla ei käi see, kui ostetakse lihtsalt mingi tavapärane kingitus, mis inimesega kokku ei sobi või midagi, mis kinkijale endale meeldib. See ei näita, et minu peale on mõeldud. Kuigi on ju mõeldud, et mulle võiks midagi kinkida aga see ei ole päris see.    

Jõulud on nüüd vahepeal küll juba ootamatult läbi saanud, aga mul polnud vahepeal eriti mahti internetis viibida. Kirjutan siis nüüd edasi.

Ma ei saa endiselt aru, mida sa öelda tahad või millele/kellele sa vastu vaidled? Ma ei ole öelnud, et kõik peaks nii tegema nagu mina. Tegelikult ma isegi mitte ei soovitanud. Ma ainult kirjeldasin, kuidas minu pere teeb. Isegi meil peresiseselt ei ole kellelgi kohustust sellest kingisüsteemist osa võtta. Loomulikult ei sobi kõigile ühesugune lahendus. Ka sinu kunsti-käsitöö-südamesttulevakingituse idee ei sobi kõigile ja ma ei arvagi, et sa arvad, et kõik sedasi peaks tegema. Samuti pole ma midagi rääkinud kõigile kaugetele sugulastele kinkide tegemisest.

Mina väitsin oma algses postituses ainult järgnevat:
1. On palju inimesi, kes kulutavad jõulukinkidele mõttetult palju raha ja ostavad tarbetuid kingitusi ja on mures, mida küll kinkida. Olen ise selliseid inimesi näinud ja idee oma süsteemi kirjeldamiseks tuligi sellest, kui järjekordselt üks töökaaslane kurtis, et nii palju kingitusi vaja osta. Kas vaidled sellele väitele vastu või lükkad selle ümber?
2. Kirjeldasin, kuidas minu pere selle probleemi lahendanud on. Ja väitsin, et see on hea ja lihtne süsteem ja pakub meile põnevust. Seda sa ilmselt ümber lükata ei saa, sest sa pole pole jõuluõhtul meie seltsis viibinud.
3. Väitsin, et kõigi puhul ei pruugi selline süsteem muidugi toimida. Vaidled vastu?
4. Väitsin, et KUI kõik hakkaksid selle süsteemi järgi kinke tegema (NB! Mitte ei väitnud, et kõik PEAKSID seda tegema), siis oleks see jõulumüükidele lootvatele kauplustele majanduslikult kahjulik. Ma ei öelnud, et "kui kõik hakkaksid jõulukinkidele 500 krooni kulutama ...". See 500 krooni oli näide, kui palju meie peres see summa on. Loomulikult eeldasin ma ikka, et iga pere teeb vastavalt oma võimetele ja valib mingi mõistliku summa. Umbes nii, et kui praegu teeb üks pereliige kõigile kingi keskmiselt näiteks 300 krooni eest, siis nüüd hakkaks igaüks tegema ainult ühele inimesele 300 krooni eest. Sedasi ju kaupluste tulu kindlasti väheneks.
Aga ma tunnistan, jah, et see väide oli võibolla pisut ebaselgelt esitatud ja siin saab vajadusel tähti närida. Aga ma siiski ei mõelnud kõiki maailma inimesi, vaid ikka tavalisi keskmisi töötavaid eesti inimesi.



Loomulikul oleks vahva, kui kõik inimesed teeksid ise kingitusi ja kõik kingitused tuleksid südamest ja pakuksid saajale suurt rõõmu. Ja tuleviku ideaalühiskonnas (põliskülades?) see ilmselt nii ka olema saab. Ja jube vahva, kui keegi suudab juba praegu sedasi teha. Aga paraku reaalsus on selline, et kui on suur pere ja palju erinevaid inimesi, siis see hästi ei toimi. Sest kahjuks kõik inimesed ei ole loomingulised ega ole lugenud Anastasiat ega unista tarbimisvabast ideaalühiskonnast. Ja see, et üks tavaline tarbimishullust-shopahoolikust linnainimene minu idee järgi tegema hakkaks, on tunduvalt tõenäolisem, kui see, et ta käsitööd tegema hakkaks. Ja kui ta juba suudab sedasi oma jõulutarbimist vähendada, siis võib loota, et kunagi hakkab ta (või siis vähemalt tema järeltulijad) ka ise kingitusi tegema.


Aga võibolla oleks kõige parem teha hoopis nii, nagu vanasti eestlased olevat teinud: "Muistsel vana-aastaõhtul, 24. detsembril oli kombeks meeles pidada nõrgemaid, kelle talvised toiduvarud olid kasinad. Kingid tehti enamasti anonüümselt – kanti märkamatult abivajaja kotta." (lugesin seda sealt - http://www.postimees.ee/?id=61665 )

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Re: Lahendus jõulukingiprobleemidele
« Vastus #7 : 07 jaanuar, 2009, 13:38 »
Mina pole vaielnud, ma arendasin teemat :)

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc