Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Äädikas  (Loetud 3531 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Äädikas
« : 11 detsember, 2010, 15:19 »
Allikas: http://www.dieet.ee/index.php?class=catalog&action=view&cat_id=32&lang=ee&id=284&sort_abc=&page=0

[size=16]Äädika ja äädika vahe![/size]

Tavaline valge toiduäädikas on tegelikult inimesele ohtlik. Ta lõhub punaseid vereliblesid ja kutsub esile aneemia (kehvveresuse). Peale selle, valge äädikas rikub ka seedimisprotsessid, aeglustab neid ja takistab toidu omastamist. Äädikas, mis saadakse veini käärimisel, sisaldab keskmiselt 3 kuni 9% äädikhapet, kuid seda on küllaldaselt, et olla tihti põhjuseks, mis kutsub esile tsirroosi, haavanditega jämesoolepõletiku või mingi muu haiguse mida iseloomustab elavate rakkude lagunemine. Äädikas, mida aga saadakse tervetest õuntest, on väga tervislik, kuna ta sisaldab endas orgaanilist õunhapet, mis omakorda soodustab toidu seedimist.

Hape, mis on õunaäädikas, kujutab endast väga hinnalist ehituslikku elementi, mis ühineb organismis alustega ja mineraalainetega. Ta moodustab energeetilise reservi glükogeeni näol. Glükogeen tõstab vere hüübimist, aitab taastada menstruaaltsüklit, parandab veresoonte olukorda ja stimuleerib punaste vereliblede moodustumist.
Õunaäädikas on erakordselt kõrge kaaliumi sisaldus – aine, mis on äärmiselt hädavajalik organismis energia teatud taseme väljatöötamiseks ja säilitamiseks, aga ka närvisüsteemi taastamiseks.
[size=16]
Õunaäädikal on hämmastavad antiseptilised omadused[/size]

Seda otse nahale määrides võib abi saada paljude nahahaiguste puhul. Seda äädikat kasutatakse tihti ka varikoossete veenilaiendite ravis. Selleks on vaja õhtul ja hommikul määrida õunaäädikaga kahjustatud kohad. Samaaegselt sellega on vaja iga päev JUUA 2-3 tassi/klaasi vett, millele on lisatud 2 teelusikat õunaäädikat.

Tasub meenutada, et meie enesetunne, aga ka terve elu sõltub vere seisukorrast, mis töötatakse välja luuüdis ja tsirkuleerib läbi terve keha mööda vereringe süsteemi. Täielik vere uuenemine toimub süstemaatiliselt iga 28 päeva tagant, ja selle tsükli häirimine mõjub väga negatiivselt meie tervisele.

Selleks, et vereloome protsess toimuks ilma kõrvalekalleteta, soovitataksegi pidevalt kasutada mitte ainult juur- ja puuviljade mahlu vaid ka kvaliteetset õunaäädikat.

Igapäevane tarbimine - 2 teelusikat äädikat tassile veele (vajadusel 2-3 korda päevas) avaldab positiivset mõju: ohtra menstruatsiooni, veritsevate hemorroidide, nina verejooksude ja veel mitmesuguste veritsevate haavade puhul.
Õunaäädikas aitab veel jagu saada ka hüpertooniast. Soolhappe puudujääk seedeorganites halvendab valkude seedivust, mis omakorda tõstab vererõhku. Et sellega võidelda, tuleb iga päev enne sööki võtta 1 kuni 3 teelusikatäit õunaäädikat. Ja selle tulemusel vererõhk märgatavalt alaneb.

Õunaäädika raviomadused on inimestele tuttavad ja ammustest aegadest. Rooma leegionärid, näiteks, jõid sõjakäikude ajal vett segatuna õunaäädikaga. See jook kustutas suurepäraselt janu kuuma päikese all ja oli ka nakkushaiguste vältimise profülaktiliseks vahendiks. Tuntud oli õunaäädikas ka vanas Egiptuses — ta oli iidse egiptuse ravitseja arstimitekoti kohustuslik preparaat. Egiptlased pesid sellega haavu, andsid infektsiooniliste haiguste puhul juua ja kasutasid laialdaselt ka kulinaarsetel eesmärkidel. Tuntud oma ilu ja kavaluse poolest Egiptuse valitsejanna Kleopatra pidas õunaäädikat tervise ja ilu säilitamise tähtsaimaks vahendiks. Suurte pidude ajal valitsejanna ei piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates kõike sööke, kuid suure pidusöömingu lõpus orjatarid tõid oma valitsejannale kristallpokaali, mis oli täidetud veega pooleks lahjendatud õunaäädikaga.

Mis on selles õunaäädikas siis nii hinnalist, et ta on ära teeninud nii paljude rahvuste pikaajalise ja sügava huvi ja lugupidamise? Muidugi – tema unikaalsed raviomadused ja imepärane koostis. Alustame sellest, et kõik õunte head ja kasulikud omadused lähevad äädikasse üle praktiliselt ilma kadudeta. Õunte kasulikkusest pole vist siin mõtet kirjutada.

Inglastel on vanasõna: «Kui süüa kasvõi üks õun päevas, siis unustad tee arsti juurde». Õunaäädikas sisaldab 20 tähtsaimat mineraalainet ja mikroelementi, hapetest äädikhapet, õunhapet, piimhapet ja sidrunhapet, sisaldab hinnalisi ballastaineid, tervet rida fermente ja aminohappeid.

Suurt osatähtsust organismi tervendamises mängib äädikhappes sisalduv pektiin — ballastaine, mis soodustab toidu seedeprotsessi ja täidab terve rea organismile tähtsaid funktsioone: vähendab kolesteriini taset veres, parandab veresoonte seisukorda, hoiab ära ateroskleroosi ja hüpertoonia arengu jne.

Õunaäädikas sisaldab ka vitamiini [ch1045] (tokoferool), mida peetakse üheks tugevaimaks antioksidandiks, st., et neutraliseerib vabade radikaalide negatiivse mõju organismile. Vabad radikaalid võivad saada enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete, südame-veresoonkonna haiguste, kataraktide ja onkoloogiliste haiguse põhjuseks.

Mitmete maade rahvusköökides on tavalise äädika asemel kasutusele võetud toitude maitsestamiseks just õunaäädikas, kuna ta aktiviseerib seedeprotsessi, stimuleerib maomahla tootmist ja mitmesuguste fermentide sünteesi. Ta soodustab ka rasvade lagunemist ja kehast mitmesuguste šlakkide väljaviimist efektiivse tulemusega – kaalu vähenemine.
 
Igapäevane profülaktiline (ka kaalu alandav) tervisejook – tassile veele 1 teelusikatäis õunaäädikat ja 2 teelusikatäit mett. Kellele segu tundub liiga lahja olevat, võib ka teelusika asemel kasutada dessert- või supilusikat. Seda võtta ca 20 minutit peale lõunasööki.

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc