Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Pudelivesi  (Loetud 2487 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Pudelivesi
« : 04 juuni, 2008, 19:41 »
[size=14]Kas pudelis on puhas allikavesi?[/size]

Oleme harjunud mõttega, et kraanist tuleva roostes ja ebameeldiva kõrvalmaitsega vee asemel on targem juua pudelivett. Millegipärast usume ikka veel, et pudelis ootab meid puhas ja värkse allikavesi.
Kraanist tulev vesi pole tõepoolest enamikes Eesti piirkondades kuigi isuäratav. Tavaliselt on see alati roostes, maitseb klooriselt ja paljudes piirkondades ka haiseb. Seega on üsna loomulik, et inimesed otsivad haisvale kraaniveele alternatiive poeletilt. Paraku ei ole aga Eestimaal tarbijakaitsega asjad sugugi korras. See, mida poes tervisliku ja loodusliku vee pähe müüakse, ei pruugi sugugi tervislik olla, vastupidi – arutu tarbimise korral on võimalik end pudeliveega hoopis korralikult kahjustada.

[size=12]Puudulik märgistus etketil[/size]
Tavaliselt on segi mõisted “pudelivesi”, “lauavesi” ja “allikavesi”. Seda nii tarbija kui tootja poolel.  Ehk teisisõnu – pudelisse villitud veel ei pruugi olla rohkem seost allikaveega kui selsamal kraaniveel, mille sa just ära põlgasid. Seda, et tarbija oma teadmatuses allikavee pähe kraanivett ostab, võib andestada. Kui on kiire ja silti ei jõua lugeda, siis võib juhtuda nii mõndagi. Aga kas me peaksime suhtuma tolerantselt ka sellesse, et tootja tarbijale teadlikult valetab?
Paraku tuleb tarbijale valetamist ette igal sammul. Nt müüakse meie kaubanduses ohtrasti “lauavett”, mis tegelikult pärineb kõrge saatatusega Ülemiste järvest! Heaks näiteks on kallihinnaline Aqua Minerale või Bonaqua lauavesi, mis on tänu Coca –Cola kompanii oskuslikule turundustööle saavutanud Eestis suure populaarsuse. Mis eristab siis seda “lauavett” Ülemiste järvest pumbatud kraaniveest? Pakend.

Eesti tarbijale on jäänud vanadest aegadest pettekujutelm, nagu müüdaks pudelis tervislikku allikavett, seepärast ostab ta seda tänaseni, vaatamata sellele, millist arulagedust pudelisse tegelikult on villitud. Kuni leidub veel mingilgi määral ausaid tootjaid, kes etiketile kasvõi tootja nime ja koostisained kirja julgevad panna, saab teadlik ostja kaupluses osadel juhtudel teatud valiku ära teha. Näiteks ei ole ju mõtet riskida vee tarbimisega, mida toodab keegi EL (mis riik? milline allikas?). Samas on võimalik teha oma valik selles osas, kas inimesel on tingimata vaja saada1/3 päevasest Ca, Mg, Na ja K vajadusest just pudeliveest või peaks ta oma mineraalid hoopis toidust hankima.

Silmas tuleb pidada, et kuigi kehtib nõue anda veele nimetus allika asukoha geograafilise kohanimetuse järgi, ei peeta sellest sugugi alati kinni (Värska vett ei toodeta ainult Värskas, vaid ka Tartus, Vishyt toodetakse ka Leedus ja Sakus jne).

Mõelda tasub ka sildi juures, millele on kirjutatud “looduslik vesi”. Mida see tegelikult tähendab? Kas seda, et vesi on ammutatud loodusest? Aga loodusest on vesi ammutatud nii sel juhul, kui see tuleb puurkaevust, pinnaveest kui ka Ülemiste järvest. Millist teavet annab siis meile märgistus “looduslik vesi” ilma lisainformatsioonita konkreetse ammutuskoha kohta? Kahjuks mitte mingit.

EV sotsiaalministri määrusega nr 83 (22. juunist 2004.a) on kehtestatud nõuded märgistusele, mis tähendab, et veetootja on kohustatud märkima etiketil vee ammutamise asukoha, allika nime, vees sisalduvad komponendid jne. Kuid paraku on see määrus praktikas õigustühine – see ei takista tootjaid tooteinfosse märkimast “pärineb puhtast veest” või siis “tootja: EL”, rääkimata mineraalide ja muude komponentide sisalduse väljatoomisest. Sellest viimasest on väga paljud tootjad rahuliku südamega loobunud.
[size=12]
Säilitusained pudelivees[/size]

Üldtuntud fakt on see, et gaseeritud vesi sisaldab ohtrasti bensooli. Viimane soodustab aga pahaloomusliste kasvajate teket veres ning lümfisüsteemis. EU maades kehtestatud normide kohaselt tohib joogivesi sisaldada 1 liitri kohta 1mcg bensooli. Paljud gaseeritud joogid sisaldavad seda aga kuni 50 mcg liitri kohta.
Bensool tekib konservandina kasutatavast naatrium- või kaaliumbensoaadist pluss askorbiinahappsest (C-vitamiin). Pikk säilitusaeg, soojus ja valgus soodustavad bensoolikoguse suurenemist veelgi. Nt kui hoida 25 mcg-se bensoolikogusega vett mõnda aega 30 kraadise temperatuuri juures valguse käes, suureneb kantserogeensus veel üle kolme korra.
Kuigi bensooli krooniline kasutamine soodustab vähihaigustesse haigsestumist ning häirib vereloomeprotsessi, ei tee tervisekaitsjad olukorra muutmiseks mitte midagi. Ei tundu ju üllatav, et tervisekaitse seisukoht kõlab: “vajalikud on täiendavad uuringud”?

[size=12]
Ülemineraliseeritus[/size]

Võib juhtuda, et lisaks otsestele mürkidele kujutavad sinu tervisele ohtu ka lisatud (või siis juba looduslikult vees sisalduvad) mineraalid. Kui tegemist on raviotstarbelise mineraalveega nagu [ch346]ajanskaja või Borjom, siis on kindlasti rikkalik mineraalide sisaldus ka pudelil kirjas ning tarbija saab lähtudes arsti ettekirjutustest otsustada, kas tema tervisliku seisundi puhul on selliste mineraalide rohke tarbimine näidustatud või keelatud. Teine lugu on siis, kui tegemist pole raviva mineraalveega, vaid lihtsalt “lauaveega” või “loodusliku veega”, mille puhul inimene ei oska tohutut mineraalidesisaldust kahtlustada. Ometi võib aga lihtsat janukustutajat valides sattuda tõelise mineraalipommi  otsa. Terve inimese organism suudab üleliigse kehast väljutada, kuid terviseprobleemidega inimesel tuleks kindlasti põhjalikult uurida, millised komponendid ja millises koguses vees sisalduvad. Mida aga ette võtta sel juhul, kui pudelil info puudub? Ainsaks soovituseks saab siinkohal olla selliseid veetootjaid boikoteerida.

[size=12]Plastikvesi[/size]
Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et lisaks pudeliveele lisatud ainetele sisaldab plastikpudelis seisev vesi veel ka ühendeid, mis kogunevad sinna taarast- polükarbonaadist, mille toormaterjaliks on ju nafta. Plastiku mõju inimese tervisele on veel läbi uurimata.
[size=12]
Kas kraanivesi on parem?[/size]

Kindlasti mitte. Ka kraaniveega seotud väga mitmed probleemid. Tervisekaitse andmetel tarvitab ligi 30% Eesti elanikest joogivett, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. Samal ajal ei reguleeri Eestis kehtiv joogiveestandard fenoolsete ühendite, pindaktiivsete ainete, naftasaaduste, tsüaniidi, kloorfenoolide, boori, dioksiini jms sisaldust joogivees!!! Ebapiisavalt on uuritud ka radioloogilisi tegureid, kuigi normid on siin kehtestatud (kuni  0,1 mSv aastas).

Täiesti eraldi teema on Tallinna joogivee kvaliteet. Kuni Eesti suurima rahvaarvuga linn tarbib lahtiselt hoitavat vett, mida reostavad Ülemiste järve otseses läheduses olev lennujaam ning automagistraalilt ülespaiskuvad heitgaasid, ei ole vist üldse mõtet arutleda küsimuse üle, kas tallinlaste joogivesi on väheste või rohkete mürkkemikaalide sisaldusega.

[size=12]Kloor[/size]
Tallinnas on Ülemiste vee töötlemisel järk-järgult kloori kasutamist vähendatud ning asendatud klooriga desinfitseerimine osoneerimisega. 1996. aastal joogivette lisatud 251 tonni kloori asemel lisati 2005. aastal “kõigest” 51 tonni kloori. Kuid ometi ei saa AS Tallinna Vesi ka kõige parema tahtmise juures päris ilma kloorita läbi. Põhjuseks on äärmiselt amortiseerunud Tallinna veetorustik. Tallinna jaotusvõrgu pikkuseks on 900 km, sellest 23% moodustavad kuni 20 aastased torud, 50% 20 – 50 aasta vanused ja 27% üle 50 aastased torud! Seetõttu toimub tallinlaste joogivee töötlemine järgmise skeemi järgi: eelosoonimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järelkloorimine. Seda viimast selleks, et ennetada amortiseerunud torustikest levida võivat nakkusohtu. (paraku on uurimata ka osoonimisel tekkivad kõrvalproduktid)

Kloor tekitab koostoimes teiste ainetega mitmeid kantserogeense ja mutageense toimega ühendeid. Näiteks alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse koagulandina, tekitab klooriga ühinedes alumiiniumkloriidi, nitraate, atsetaate, sulfiite. Kõigil neil on omaduseks kumuleeruda kudedesse, põhjustada südame-, allergilisi ja vähihaigusi.
[size=12]
Dioksiin[/size]

Kloori reageerimisel fenooliga (mida satub orgaaniliste ainete poolest rikkase pinnavette kergesti), tekib äärmiselt toksiline kantserogeen dioksiin (kaaliumtsüaniidist 68 000 korda mürgisem).
Kõige rohkem tekib dioksiini kloori sisaldava plastmassprügi põletamisel. Lisaks eritub dioksiin keskkonda nafta-, kivisöe- ja paberitööstusest. Dioksiin kahjustab maksa, kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi ning põhjustab vähki. Pinnavee baasil valmistatud võrguvees on dioksiinide sisaldumine vägagi tõenäoline.

Kõige selle juures aga Eestis dioksiinide sisaldust vees ei normeerita ega määrata!
Kuna vee kvaliteedinõudeid kehtestav sotsiaalministri määrus ei sisalda nõuet jälgida dioksiinide ega fenoolide sisaldust, siis seda Tallinna Vee laborites ka ei tehta.
[size=12]
Radioloogiline risk[/size]

Põhja-Eesti tarbijate kasutuses oleva Kambrium-Vendi radioloogilise seisundi hindamiseks 1998. aastal läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et 62% puurkaevudes ületas radionukleiidide sisaldus vees piirnormi. Seejärel tehti ettekirjutus, mille kohaselt tohib Kambrium-Vendi vett joogiks kasutada ainult muu veega lahjendatult. Paraku puuduvad aga paljudes piirkondades lahjendusveevarud (Viimsi, Kakumäe).

[size=12]Millist vett siis juua?[/size]
Kuni inimesed ennast sõna otseses mõttes haneks lasevad tõmmata ja puhta allikavee pähe saastatud või kunstlikult mineraliseeritud kraanivett ostavad, ei muutu mitte midagi.
Seepärast võiks oma tervisest hooliv inimene väga hoolikalt mõelda, millist pudelit (ja kas üldse) koju osta. Osta on mõtet ainult seda vett, mille kohta on täpselt teada, millise lisaväärtuse ostja sellega saab. Kui on kirjas konkreetne allikas, kust vesi on ammutatud, mineraalide sisaldus (koos märkega selle kohta, kas tegemist on loodusliku koostisega või juurdelisatud mineraalidega), samuti muude lisaainete sisaldus, tootja ning selle andmed (et ostja saaks vajadusel ühendust võtta).

Seega tuleks teadmata koostisega pudeliveele iga kell eelistada kohalikku (puur)kaevuvett. Kuid siinkohal tuleb muidugi väga põhjalikult mõelda selle üle, kuidas see kohalik vesi teie kraani jõuab. Kas tegemist on teie isikliku maalapi peal oleva (puur)kaevuga või kaevuga, mis teenindab mõndadest naabritest koosnevat väikest veeühistut, või siis hoopis kaevuga, kust pumbatakse vesi tuhandeid inimesi teenindavasse veevõrku? Viimasel juhul on muidugi sellest vähe kasu, et vesi pärineb puhtast põhjavee kihist. Puhas vesi, mis voolab looduses mööda looklevat  sängi, pöördub torustikus sadu kordi täisnurga all. Oma teekonnal läbi tohutu torustikerägastiku muutub vee struktuur ning veest saab surnud vesi. See tähendab, et torustiku kaudu jõuab inimesteni tegelikult roiskunud vesi, mis elujõu andmise asemel majaelanikelt energiat neelab.

Nagu selgub Venemaal toodetud filmis "Vesi" ("Voda") sõna võtnud teadlaste sõnavõttudest, on paljud teaduslikud katsed tõestanud, et veel on mälu.  Puutudes kokku erinevate mõjuteguritega, jääb küll vee keemiline koostis samaks, kuid muutub tema struktuur (see, kuidas on organiseeritud veemolekulid). Veemolekulid, mis ühinevad klastriteks, ongi vee mälupesad.

Kuid miks ikkagi leidub tänases Eestis nii palju professionaalseid turundusspetsialiste, kes suudavad elanikele sisse sööta/joota ükskõik millise kemikaalikokteili, samal ajal, kui inimeste tervise eest seisvaid professionaalseid teadustöötajaid tuleb tikutulega taga otsida? Miks ei nõua EV seadused meie toidulauale jõudvast joogist (ja ka söögist) kõikide mürkide osas analüüside võtmist? Miks ei seisa EV valitsus mitte ühegi rahva tervist  tõsiselt ohustava teguri vastu? Nendele küsimusele ei taha vastata ükski poliitik, veel vähem mõni toiduanetetööstuse esindaja. Kuni kogu elu alus on KASUM, jääb vastuste otsimine igaühele iseseisvaks mõtlemisaineks.

http://www.refleksoloogia.ee/index.php/2616/
« Viimasena muutis: 04 juuni, 2008, 19:45 postitatud kasutaja Veedalane »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Pudelivesi
« Vastus #1 : 18 märts, 2010, 13:51 »
Leidsin huvitava lõigu raamatust „Ellujäämis õpetus 3“ autorilt teadagi Luule Viilma ning leheküljelt 311 kus mainib ka vett, siin täpsemini siis puhastatud veest...

/... /
Tasakaaluka inimese joogid on tema väärilised. Ta ei vaja vägijooke, olgu need siis toniseerivad või alkohoolsed. Ta vajab vett. Ta võib olla mitu päeva joomata ja vajada väga vett, kui tema ette pannakse maailma paemini puhastatud vesi, siis tal joogijanu ei ole. Tund hiljem on ta millimallikaid täis jõe kaldal, kükkab käega segajad kõrvale ja joob kõhu vett täis. See on hea vesi, sest ta sisaldab kõike eluks vajalikku, sealhulgas baktereid, mis tasakaalukat inimest haigeks ei tee. Vastupidi – tema vajab neid ja nemad teda. /... /

Võrgust väljas Liisike

  • Suur Liige
  • ****
  • Postitusi: 63
  • Sugu: Naine
  • ....
Re: Pudelivesi
« Vastus #2 : 30 mai, 2010, 12:58 »
Meie elukaaslasega nüüd laseme suurde 5 l purki vee, laseme sel päikse ja õhu käes seista ning ütleme talle koguaeg ilusaid sõnu. Nimetame seda võluveeks ja seda ainult joomegi:) Ja taimekesi ka muidugi kastame sellega! Usun on sellel on kindlasti tervistav toime ja suudame nii talle elu sisse puhuda, sest kraanivesi ikkagist ma arvan täitsa surnud..

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Pudelivesi
« Vastus #3 : 31 mai, 2010, 22:01 »
jah peale kraanivee surnud olekule ja muudele pahedele mõjub halvasti ka veevärgi 90 kraadised torustiku nurgad mis lõhuvad veekristalle...

kuid Liisike su meetot tervendab igasugust vett ja kindel see, et se muutubki niimoodi toimides võluveeks :)
« Viimasena muutis: 31 mai, 2010, 22:02 postitatud kasutaja Veedalane »

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc