Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Sammal sööb muru ära ?  (Loetud 6443 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Sammal sööb muru ära ?
« : 23 detsember, 2010, 14:17 »


Allikas: http://www.naisteleht.ee/node/7700

Iga aiaomanik teab, et ilus muru annab kodu ümbrusele väga palju juurde. Paraku ründab seda aiailu visalt tugev vaenlane: sammal.

Hansaplanti tootejuht Mihkel Saar ütleb, et sammal tekib koduhoovi sellepärast, et loodus tühja kohta ei salli — seal, kus murutaimed ei taha või ei saa kasvada, seab vähenõudlik sammal end hea meelega sisse. Nii võib sammal kasvada ka täiesti lageda taeva all, päikeselise murulapi sees, mitte ainult varjulistes kohtades, nagu enamasti arvatakse. Kogu konks on selles, kas aiaomanik viitsib oma muru eest hoolitseda või mitte.

Anna mullale õhku
Kui sammal ümber maja juba vohab, on selge, et ega seda viitsimist vist väga olnud pole. Mis siis nüüd teha?
Saare kirjelduse järgi näeb üks õige samblavõitlus välja nii: kõigepealt muudetakse murus kasvav sammal spetsiaal­se eemaldiga pruuniks ja siis kistakse samblatuustid piide, sakkide või naelikutega varustatud mehaanilise või mootoril töötava masinaga üles, mis ühtaegu ka õhutab pinnast. Nii muutub muru taas kasvukõlblikuks murutaimedele.
Kui olukord on väga tõsine, tuleb ette võtta korduskülv. Saar ütleb, et sellisesse äärmusesse satuvad tihti just uute elamu­kruntide platsid, kus maa on pärast ehituse lõpetamist siledaks lükatud masinaga: seetõttu on pealmine mullakiht nii õhuvaene, et samblameres suudab kasvada vaid mõni üksik rohulible.
Murutaimed õhuvaeses pinnases ellu ei jää, samblal aga on seal väga mõnus laiutada. Seepärast soovitab Saar uue maja omanikel jälgida, et muru ei tehtaks suurte masinatega, vaid käsitsi — siis on muru elulootused paremad.
Kui aga mullakamar on lihtsalt veidi liiga tihe, piisab muru õhutamisest ja sambla üles kitkumisest. Murupinda võib seejärel veel liivaga multšida — seegi muudab mulla õhulisemaks ja õhurikas pinnas omakorda annab murutaimedele rammu kasvada. Lokkava ja elujõulise muru sisse sammal ei kipu.

Väeta!
Eoseid, millest sammal kasvama hakkab, hõljub õhus igal pool, ka kõige kaunima muruplatsi kohal, ja need ründavad niipea, kui muru miskipärast nõrgaks jääb. Seega ei pea paika rahvasuus liikuv legend, justkui oleks sammal muru viirushaigus, mis jõuab ilusa murulapi sisse kurja naabri aiast, kes samblal levida laseb. «Kasvama hakkab sammal ikka seal, kus on talle soodsad tingimused,» ütleb Saar.
Et samblale soodsaid tingimusi ei tekiks, tuleb muru järjepidevalt väetada ja õhutada, vastasel juhul pressib sammal end ka kõige käidavamale õuealale. Väetada tuleks muru kevadest sügiseni umbes kolmenädalaste vahedega või kasutada pika toimega väetist, mida visatakse murule kord-paar aastas.
Aga sellest kõigest ei piisa, kui aiapidaja ei tea ühte lihtsat nippi: muru ei tohi liiga madalalt niita. «Kui muru niita altpoolt võrsumiskohta, jääb taim põdema ja sammal kasutab kohe juhust,» ütleb Saar. Anna-Liisa Mets

Müüt!
Üks visamaid müüte, mis samblaga seotud, räägib, et sammalt tekitavad enda ümber okaspuud. Mihkel Saar lükkab selle kohe ümber: okaspuude all on samblale küll soodne, varjuline ja niiske pinnas, aga sambla tekkimisega nad otseselt seotud ei ole.

---------------------------------
Sambla tekkimise põhjused on aga laias laastus kõik need tegurid, mis takistavad murutaimede normaalset kasvu. Tähtsamad nendest:
1. valguse puudumine või vähene valgustatus;
2. mulla väike, ebapiisav toitainetesisaldus;
3. liiga õhuke huumusmulla kiht;
4. mulla vähene õhustatus;
5. alaline liigniiskus ja suur õhuniiskus;
6. liiga sagedane ning väga madalalt niitmine;
7. mulla kõrge happesus (osa samblaliikide puhul).

Suurte puude all, hoonete põhjaküljel, hekkide ääres, põõsaste varjus, kus on valgust vähe ja tavaliselt ka õhuniiskus suur, on tegemist sambla tekkimiseks kahe soodsa teguri koosmõjuga, mida kõrvaldada pole võimalik. Kõrreliste murutaimede asemel oleks sellises kohas õigem kasvatada pinda katvaid varjutaimi.

-----------------
Allikas: http://www.aiandus.ee/vaata.php?id=3543

Samblik ja sammal edenevad sellisel kasvukohal, kus on liigniiskus, õhuvaene pinnas, happeline ja toitainevaene muld ning vähe päikesevalgust. Sambla ja sambliku tõrjeks tuleks esmalt püüda vähendada nimetatud tegureid. Ainult väljakraapimine levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub nuhtlus uuesti. Aiataimed vajavad kasvuks see-eest õhurikast, päikesele avatud, parasniisket, nõrgalt happelist või neutraalset ning toitainerikast mulda. Sambliku vastu võitlema asumisel tuleks kõigepealt liigvesi ära juhtida, seejärel päikesevalguse ligipääsemiseks võimaluse korral puuoksi harvendada ning mullapinda õhustamiseks kobestada. Sellega töö veel ei piirdu. Sambla ja samblike kasvu lõplikuks seiskamiseks tuleks kasutada ka kemikaale. Sobib näiteks "Samblanäks", mille koostises on kiirelt toimiv lämmastikväetis – kaltsiumnitraat. Selle ühendi eeliseks teiste lämmastikväetiste (karbamiid, ammooniumnitraat) ees on see, et ta vähendab mulla happesust. Sambla lõplikuks hävitamiseks on "Samblanäksi" koostises glükool, mis ei ole inimesele mürgine, kuid pärsib lihtsama ehitusega taimede - vetikate ja sammalde - arengut, kõrgemate taimede kasvu ta ei sega. Tavaliselt sisaldavad samblaeemaldid raud- või vaskvitrioli, mis on väga mürgised. Pealegi jätab raudsulfaat kividele ja teeplaatidele inetu roostekorra. Sammalt ja samblikku saab edukalt tõrjuda ka aianduskauplustes müüdava ammoonium- ja raudsulfaadi seguga "Sammalpois". See on tegelikult muru eriväetis, mis aitab puhastada muru samblikest. Väetise kasutamisel alaneb lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi pH. Samblik ei talu kiireid pH muutusi ja tõmbub pruuniks. Samal ajal ergutab väetises sisalduv lämmastik muru head kasvu kevadel. Väetis puistatakse kevadel või suvel sammaldunud kohtadesse ja lastakse mõni päev mõjuda. Pruunistunud samblik riisutakse maapinnalt ära. Kuna preparaat sisaldab rauda, võib ta näiteks kõnniteeplaatidele sattudes roosteplekke tekitada. Seetõttu tuleb väetist väga ettevaatlikult laotada ning hoiduda selle sattumisest kividele. Samaks otstarbeks võib kauplustest leida vahendit nimetuse all Mosstopp samblaeemaldi.

Võrgust väljas seedridaam

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 19
  • Sugu: Naine
Sammal sööb muru ära ?
« Vastus #1 : 06 aprill, 2013, 14:34 »
 :sun: Ja kevad on kohe tulemas ning aktiivne aiandushooaeg algamas, sestap tahan välja öelda järgmist: Mulle sammal meeldib. :)
Just aiaosa varjulisematesse kohtadesse siis saaks rajada jaapani aia ja seal kasvaks ka kividele sammal mõne aja möödudes. Erinevad samblikud, samblad, sõnajalad, osjad, hostad jpt. varjutaimed -need kasvaksid jõudsalt ja poleks tarvidust vägisi punnitada nende taimede ja istikutega ja muruga, mis loomuldasa varju ja lahja mulla tingimustes ei edene. Ka poleks vaja kulutada niipalju keemiale ja ümbruse mürgitamine jääks ka ära.
Saare jutt on kahtlemata asjatundja oma, aga ta lähtub siiski enamasti kõrgematest müüginumbritest, aga eks see on ka arusaadav-kelle leiba sa sööd...
Olen nüüd jälginud enda aias tegutsemise tulemusi umbes 10 viimase aasta jooksul. Töölkäimise kõrvalt pole mõtet aega ja raha kulutada looduse seaduse vastu taimede kasvatamisele seal, kus neile pole sobivaid kasvutingimusi võimalik luua kergema vaevaga, iseasi kui on pisike krunt.
Muidugi on see vaid minu arvamus siin-inimestel on võimalused erinevad, aga ka vajadused.
Kaunist kevade algust kõigile ja pikka meelt nendele, kes tahaks sõrmed mulda torgata juba! :D

Võrgust väljas joonatan

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 213
  • Sugu: Mees
Sammal sööb muru ära ?
« Vastus #2 : 07 aprill, 2013, 12:37 »
olen sama meelt et looduse vastu ei ole mõtet võidelda, pigem on see selline tegevus hoopis kahjulik nii endale kui enda elukeskonnale. muidugi on kasulik levitada aianduskauplusel sellist filosoofiat, kui tekitavad inimeses mingi vajaduse siis saab ju neile produkte müüa selle vajaduse täitmiseks. see ei anna ju midagi kui üritatad saavutada mingit "kontrolli" iga rohulible üle. tasakaalus elukeskkond ei vaja seda.
ise lasen samblal olla kus ta tahab ja murul ka kus ta tahab. sambla peal on meeldiv suvel käia ja vähem vaja sealt niita. :)

p.s
kunagi ostsin hansaplantist midagi ja nüüd pommitavad mu e-maili iga nädal oma uute reklaamide ja pakkumistega :hee:
nii et soov midagi müüa iga hinna eest on neil suur :)
Can you feel the heartbeat of the earth through the sea and the mist...


Võrgust väljas seedridaam

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 19
  • Sugu: Naine
Sammal sööb muru ära ?
« Vastus #3 : 01 mai, 2013, 20:00 »
Joonatan, mulle meeldivad su pildid! :vhea:

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc