Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Hüdrogeenitud taimerasv  (Loetud 3833 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Sille

  • Täis Liige
  • ***
  • Postitusi: 38
  • I Love YaBB 2!
Hüdrogeenitud taimerasv
« : 18 mai, 2008, 12:23 »
Väga laialt levinud ja poes enamikelt etikettidelt vastu vaatav

Teaduslikku põhjendusi:
Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. “Selle protsessiga muutub osa n.ö. looduslikus cis-vormis rasvhappeid transrasvhapeteks

“Seda, kas ja kui palju neid tekib, ei oska keegi öelda,” nendib Tervise Arengu Instituudi toitumisteadlane Tagli Pitsi. Tema sõnul langetavad transrasvhapped “hea kolesterooli” ja tõstavad “halva kolesterooli” taset organismis ja suurendavad seetõttu südamehaiguste riski.

Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi biokeemik Tiiu Vihalemm nendib, et kui pakendil on märgitud hüdrogeenitud rasv, jääb tihti ebaselgeks, mitu protsenti seda seal on. “Kui 1%, siis peaks kõik korras olema ja isegi kasulik, aga kui 40%, siis peaks inimene teadma, et pidevalt selliseid tooteid tarbides võib ka südamehaigeks jääda.”

Teadlaste hinnangul on tervisele ohutu, kui päevas söödu sisaldab kuni 2 grammi transrasvhappeid. Aga hüdrogeenitud rasva sisaldavad paljud toidud: jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid, tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed ja šokolaad.

Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli dotsent Tiiu Liebert tunnistab, et maailmas on hüdrogeenitud rasvale suur vastuseis. “Meile on jõudnud hüdrogeenitud rasv viimase viie aasta jooksul ja see on praeguseks kujunenud probleemiks meie vaesuse tõttu,” nendib ta.

Sille -  toitumisterapeudi õppes
« Viimasena muutis: 13 veebruar, 2011, 12:54 postitatud kasutaja Veedalane »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Hüdrogeenitud taimerasv
« Vastus #1 : 13 veebruar, 2011, 12:54 »
Taimsed transrasvad

• Taimsed transrasvad tekivad toiduainete teatud töötlemisprotsesside tulemusel (nt friikartulite õlis küpsetamine) või taimsete õlide tahkestamisel ehk osalisel hüdrogeenimisel.
• Osaline hüdrogeenimine on tööstuslik protsess, mida kasutatakse õlide tahkestamiseks, küpsetusõlide säilivusaja pikendamiseks, töödeldud toiduainetele teatava tekstuuri andmiseks.
• Saadud tooraine on odav.

Pakendil kirjas „sisaldab tahkestatud/hüdrogeenitud taimerasva“

• Paraku ei saa tarbija praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt pakendilt teada, kas ja kui palju toode taimseid transrasvu sisaldab.

Mõju tervisele

• Uuringud näitavad, et taimsete transrasvade suur hulk toidus pikema aja jooksul tõstab halva kolesterooli taset veres, vähendab hea kolesterooli hulka, soodustab veresoonte põletikke ja kolesterooli ladestumist veresoone seina ehk arterite lubjastumist. On ka uurimusi, mis lubavad taimseid transrasvhappeid siduda selliste haigustega nagu vähk, diabeet ja rasvumine.
• Eriti ohustatud on lapsed, sest nende kehamass on väiksem ning nad armastavad tarbida maiustusi, kohukesi jmt tooteid.
• Esmapilgul veidi odavam valik võib minna väga kalliks maksma.

Teised riigid

• Taanis, Prantsusmaal, Kanadas ja USA mõnedes piirkondades) juba kehtivad transrasvhapete kasutamise keelamist või ranget piiramist käsitlevad õigusaktid.
• Transrasvade kasutamine toiduainetes vajab aga piiramist kogu Euroopas, sh Eestis.

• USA mõnes piirkonnas ei tohi ühtegi toitu, mis sisaldab osaliselt hüdrogeenitud taimerasvu või margariine, milles transrasvhappeid üle 0,5 grammi portsjoni kohta, ei kasutada ega ka ladustada toitlustusettevõtetes

allikas: www.grossid-krossid.ee/Failid/toiduohutus.ppt
« Viimasena muutis: 13 veebruar, 2011, 18:00 postitatud kasutaja Veedalane »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
HTR
« Vastus #2 : 13 veebruar, 2011, 18:09 »
Allikas: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=348016

Kuivõrd enamik ei vaevu jäätist, kommi või šokolaadi ostes pakendit uurima, jääb neil märkamata maiustustes üha sagedamini esinev tervisele ohtlik hüdrogeenitud taimne rasv. Riigi esileedi Evelin Ilves on seisukohal, et transrasvhappeid sisaldavatest maiustustest tuleks loobuda.

Olenemata sellest, et magusatootja presidendiproua kriitikat tõrjub, ei saa eitada, et suur osa Kalevi kommidest sisaldab kahjulikku hüdrogeenitud taimset rasva. Üldlevinud arusaama kohaselt on taimsed rasvad kasulikud ja loomsed halvad. Kui esimestes sisalduvad küllastumata rasvhapped vähendavad südame-veresoonkonna haiguste riski, siis loomsed, küllastunud rasvad suurendavad halva kolesterooli hulka ning põhjustavad veresoonte lupjumist.

Paraku kasutavad toiduainetetööstused üha enam kunstlikult tahkestatud taimseid rasvu ehk hüdrogeenitud taimseid rasvu (edaspidi – HTR), kus küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunuks. Teadlaste sõnul ei erine säärane taimne rasv oluliselt loomsest rasvast. Hullemgi veel, hüdrogeenimisprotsessi käigus tekib olulisel määral transrasvu, mis on puhtast searasvast kordi kahjulikumad. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad rasvumist, diabeeti ning suurendavad oluliselt enneaegsete surmade arvu. Teadlaste soovitus on tarbida transrasva nii vähe kui võimalik.

HTR-i võib tänapäeval leida enim margariinist, kartulikrõpsudest, kondiitritoodetest, šokolaadist ja jäätisest. Näiteks uurides lähemalt vana hea Kalevi toodangut, näeme, et enamik komme ja šokolaade sisaldab nüüd HTRi. Isegi maailmakuulsad: Snickersist, Marsist, Twixist ja Bounty'st võib tervislikuks vaid viimast nimetada. Taimne rasv on piimarasva väljavahetanud ka paljudes Eestis müüdavates jäätistes.

Hüdrogeenitud rasv on tootjaile odavam?

Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli erakorraline dotsent Tiiu Lieberti arvates kasutatakse HTR-i peamiselt selle odavuse pärast, sest piimarasv, mis šokolaadi või jäätisesse märksa omasem, on palju kallim.

Lieberti sõnul kasutavad enamasti šokolaaditootjad piima asemel rasvata piimapulbrit ja segavad sinna hulka taimse rasva või HTR-i .

"Paljudes riikides on seadusandlus ära määratlenud, kui palju tohivad toiduained transrasvhappeid sisaldada, aga meie tootjatel vastavalt Euroopa Liidu direktiividele selleks kohustus puudub," märgib Liebert. "Eestis saab transrasvhapete esinemise võimalikkust tuvastada ainult toiduaine koostisosana. Kui koostisosa on "hüdrogeenitud rasv", siis võib sisaldada, aga kui palju, seda ei tea."

Lieberti teada valitseb probleem just Euroopa vaesemates maades, samas kui näiteks Taani kehtestas juba 2003. aastal inimtoidus kasutatavate transrasvhapete sisalduse ülempiiriks 2%. 2008. aastal tegi sama ka Šveits.

"Arvatakse, et Taani jõupingutused võivad järgmise 20 aasta jooksul vähendada suremust südame isheemiatõppe 50%, kuid need on ainult oletused," ütleb Liebert.

Tootja: kommid polegi suurtes kogustes tarbimiseks

Kalevi kommivabriku tootearendaja Evelin Heibergi sõnul ei peaks taimset rasva tingimata kohe halvaks pidama, kuna rasv ise on inimese toitumises oluline komponent.

"Kuna aga taimsed rasvad on oma looduslikus olekus suures osas vedelad, on sobiva kõvaduse jaoks vaja neid tahkestada, mida tehakse muuhulgas hüdrogeenimise teel," ütleb ta ning väidab, et HTR-i kasutamine ei ole sugugi seotud kokkuhoiuga, sest taimsed rasvad pole alati kakaovõist või piimarasvast odavamad. Pigem saavad siin määravaks toote omadused.

"Kindlasti ei ole kompvek suurtes kogustes tarbitav igapäevatoode ning kommist saadav HTR-i hulk ei ole rahva tervisliku seisundi määravaks osaks," arvab Heiberg.

HTR jäätises vaid šokolaadiglasuuris?


Jäätise tootja Ingmani juhatuse esimees Aivar Tamm kinnitab, et Ingman kasutab ainult kõrgekvaliteedilist kakaorasva, mis on hea, kuid ka kallim. Ta lisab, et enamus toodangust on koorejäätised ja sisaldavad piimarasva.

"Kui aga jäätis on kaetud šokolaadi glasuuriga, sisaldab ka jäätise retsept taimset rasva, et saaksime šokolaadi ennem külmutamist vormida," seletab Tamm.

Balbiino kvaliteedi-ja arendusjuht Merike Pärnui sõnul Balbiino HTR-i ei kasuta.

"Ka ekspertanalüüsid kinnitavad, et tervisele kahjulikke transrasvhappeid meie jäätistes ei ole," kinnitab ta ja lisab, et HTR-i sisaldab ainult glasuuriga pulgajäätisel ümber olev šokolaadiglasuur, mis on ka kirjas koostisainete loetelus glasuuri järel sulgudes. Aga sellise rasva kogus tootes on väike. Vastavalt 2007. aastal Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses läbi viidud uuringule ei ületa Balbiino jäätistes transrasvhapate sisaldus 0,1%.

Ka Premia Foods turundusdirektor Katre Kõvask kinnitab, et nende ettevõte HTR-i ei kasuta.

"Premia kasutab üksnes hüdrogeenimata, rafineeritud segu taimsetest rasvadest ja õlidest," teatab ta ja lisab, et taimse rasva baasil jäätised moodustavad Premia kogu Baltikumi sortimendist ligikaudu 30%, ülejäänud 70% toodangust on valmistatud koorepõhiselt.

"Väga vähesel määral sisaldub taimset rasva kasutuseolevates glasuurides, kuid ka siin ei kasuta me glasuure, mille valmistamisel on kasutatud osaliselt hüdrogeenitud taimset rasva," ütleb Kõvask.

WHO soovitus aastast 2003 on, et transrasvade sisaldus kogu päevasest energiast ei tohiks ületada 1% ehk kokku koos teiste tahkete rasvadega kuni 10%.

Eestlased söövad suvega 2700 tonni jäätist


Eesti Toiduainetööstuse Liidu andmetel on eestlased on Baltimaade suurimad jäätisesõbrad tarbides suve jooksul 2700 tonni ning aastas ühtekokku ligi 6000 tonni jäätist, millest 80% on koorejäätis. Aastas tarbib iga eestlane keskmiselt 8 liitrit jäätist, edestades lätlasi kahe ning leedukaid kolme liitriga inimese kohta.

Igal aastal lisandub lettidele 60-70 uut marki jäätist. Praegu on saada üle 300 erineva jäätisetoote, mis on ajaloo suurim valik.
« Viimasena muutis: 13 veebruar, 2011, 19:11 postitatud kasutaja Veedalane »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Allikas: http://www.tarbija24.ee/131107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/294523.php
Autor: Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli uurija-professor


Tsiteeri
Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets kirjutab muutustest tänapäeva toiduturul ning tervisele kahjulikest transrasvadest, mis hiilivad meie toidulauale vastu meie tahtmist.

Toiduturul on käimas tormilised muutused. Ühelt poolt rabab hinnatõus oma ulatusega, teiselt poolt kahaneb kvaliteet välgukiirusel. Surrogaattoitained annavad tootjatele tõusvate hindade toel ülikasumeid, kuid ruineerivad tarbijate tervise. Väheväärtuslik, ebakvaliteetne ja suisa kahjulik on saanud kandvaks komponendiks meie igapäevastes toiduainetes.

Inimorganism vajab oma igapäevaseks elutegevuseks valke, süsivesikuid ja lipiide (õlid, rasvad). Sisuliselt kõik toitained sisaldavad neid kolme komponenti erinevates proportsioonides. Eriti suurt tähelepanu on pööratud rasvadele, kuna just nende koostis ja osakaal määrab suuresti toidu kvaliteedi.

Tervisliku toitumise üldlevinud arusaama kohaselt on taimsed rasvad mõõdukal tarbimisel kasulikud, loomsed rasvad halvad. Taimsed rasvad koosnevad suures osas küllastumata rasvhapetest, mis tõstavad hea ehk HDL-kolesterooli sisaldust veres, vähendades sellega südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Loomsed, küllastunud rasvad seevastu suurendavad halva ehk LDL-kolesterooli hulka ning põhjustavad veresoonte lupjumist.

Paraku kasutab toiduainetetööstus massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid rasvu, nn. hüdrogeenitud rasvu (margariin, mitmed küpsetusõlid), kus küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunuks. Tahkestatud taimne rasv leiab kasutamist loodulike tahkete rasvade odava asendajana.

Näiteks kasutavad tootjad tahkestatud rasva looduslikult tahke rasva – või - asemel küpsetistes, vähendades sellega kulusid. Tahkestatud rasvade populaarsus on samuti seotud neid sisaldavate toodete suurema säilivusega, mis jällegi suurendab tootjate kasumit.

Mõned «toitumisspetsialistid» nimetavad margariini ekslikult kasulikuks, kuna tegemist on «taimse» produktiga. Paraku saadakse täiesti väärtuslikust taimeõlist tahkestamise tulemusena asi, mis on täiesti ebaväärtuslik. Veelgi enam, toode, mis tapab.

Taimne täielikult küllastunud rasv ei erine oluliselt loomsest rasvast. Hullemgi veel, hüdrogeenimisprotsessi käigus tekib olulisel määral transrasvu, mis on kordades kahjulikumad kui puhas searasv.

Juba enam kui 15 aastat tagasi leiti, et kunstlikud transrasvad põhjustavad suurenenud infarktiriski, sest nad teevad kahte halba asja korraga: vähendavad hea ja suurendavad halva kolesterooli sisaldust.

Need tulemused on tänaseks leidnud kinnitust paljude sõltumatute uurijate poolt ning publitseeritud reas juhtivates meditsiiniajakirjades. Näiteks ainuüksi Ameerika Südameaassotsiatsiooni (American Heart Association, http://www.americanheart.org) teadusajakirjades on tänaseks avaldatud 7 213 artiklit transrasvade kahjulikust toimest. Guugeldamine annab ligi 26 0000 viidet transrasvade kohta.

Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes oluliselt enneagsete surmade arvu. Transrasva puhul pole mingit nn. ohutut vähimat kogust, mis ei mõjuks kahjulikult. Teadlaste soovitus kaasajal on tarbida nii vähe seda tapvat transrasva kui võimalik.

Kuigi transrasvade kahjulik toime oli teadusmaailmas tuntud juba ammu, ei teadnud USAs laiem avalikkus sellest suurt midagi, enne kui tervisliku toitumise aktivistid kaebasid 2003 a. mais Kraft Foods kontserni Kalifornias kohtusse, nõudes Oreo küpsiste müügilt kõrvaldamist. See protsess sai meedias tohutu tähelepanu osaliseks ning sisuliselt kolme järgneva päevaga oli probleem avalikkuse jaoks teadvustatud.

Aktivistid võitsid esimese protsessipäevaga: Kraft Foods nõustus vabatahtlikult kõrvaldama transrasvad Oreo küpsistest. See protsess tõi Põhja-Ameerikas kaasa doominoefekti, mis lõppes oluliste riiklike sammudega transrasvade kasutamise piiramiseks. Praeguseks on Kanada, Prantsusmaa, Taani, mõningal määral ka USA, eriti New York, otsustavalt piiranud transrasvade kasutamist.

Samuti peab kõigis neis riikides olema selgelt näidatud transrasvade sisaldus tootepakendil. Internetis on praegu käigus mitmeid globaalseid kampaaniad transrasvade keelustamiseks (näit. http://www.bantransfats.com).

Rida europarlamendi liikmeid on korduvalt soovitanud Euroopa Komisjonil astuda samme transrasvade kasutamise piiramiseks. Tootjate lobi küüsis vaevlev Euroopa on kahjuks ikkagi jäänud sabassörkijaks, jõudmata kaugemale seadusest, mis ei luba margariini sisaldavate toodete kohta öelda või. Eriti kritiiline on olukord postsotsialistikes riikides, kus toimus pikka aega odava transrasva baasil valmistatud toidu sissevedu Läänest ning ulatuslik transrasva kasutuselevõtt toiduainetetööstuses.

Eestis on viimasel ajal odav tahkestatud taimne rasv või sisuliselt kõigist toiduainetest välja tõrjunud.

Niinimetatud «kvaliteetne» Eesti toode - jäätis, tavaline valge sai, isegi osaliselt täisteraleib (näiteks Leiburi oma) - sisaldab suurel hulgal margariini. Eesti maiustused – küpsised, kohukesed, šokolaad - ujuvad margariinist. Müügile on tulnud uus margariini baasil juustu surrogaat. See müüb, kuna on «taimne» ja odav. Ehk mõne sepiku leiab ilma margariinita, kuigi ka sel juhul pole selge, et kas koostisosade silt mitte ei valeta. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks.

Vanasti tehti jäätist piimakoorega ja saia võiga. Kasumi suurendamisel on tootjail olnud kõik vahendid head. Märkamatult on traditsioonilised Eesti toiduained asendatud alakvaliteetsete imitatsioonidega. Kas südamehaigustesse suremuse kasv Eestis alates 1990ndatest pole  mitte seotud salamisi hiiliva surrogaattoidu kasutamise kasvuga? Eesti on terviseteadlastele (seni veel avastamata) unikaalne katselabor, kuid kes meist tahaks testida, kuidas riiulil pikema säilivusajaga tooted meie endi «säilivusaega»  vähendavad?

Me saame sama või mõnevõrra suurema rahahulga korral praegu parema auto või teleka kui 10-15 aasta eest. Paradoksina on aga tänane kallim toidukorv nadim kui toona.

Kes otsib kvaliteeti ja head Eesti toodet ja oleks nõus enam maksma transrasvaga solkimata toidu eest, seda kvaliteetset toodet praegu poeriiulilt ei leia.

Me võime oodata, et valitsus ja Euroopa Liit teevad midagi. Seni on aga meil tarbijatena võim anda tootjaile signaal, et me ei soovi rikutud toitu. Isegi kui praegu on erakordselt head ajad maailmaturul ja igal pool ostetakse enam kui toodetakse, pole meie püha kohus kinni maksta ülikasumeid rämpstoidu eest.

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc