Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Armumine  (Loetud 2131 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1152
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Armumine
« : 28 detsember, 2012, 11:07 »
Ehk on kellegil palju kogemusi ja saab paremini seda seletada  :)

Nimelt on mul küsimus selline, et, millesse armutakse ? Näiteks esimesest silmapilgust armumine, kas armutakse välimusse, tema sisemusse või eelmiste elude seoste meelde tulemisse või kuidas see asi on? Palun jagage ka lühidalt oma kogemusi  :)

Mul minevikus on olnud armumist esimesest silma pilgust, ma nagu tundsin midagi ära, tegu oli ta silmadega... kuid ega ta seest nii ilus ei olnud, ega paha ka ei olnud, kuid natuke ma ei tea, väärtushinnagud ei olnud just parimad, see mis sees ei tundunud küll just nii armumis väärt... olin siis umbes 15-16 aastat vana, millega oli tegu ?

Mäletan ka üht teist kaaslast kellega olin pea 2 aastat koos siis olin umbes 17 -18 vanune. Temaga armumine ei olnud nii jalust rabav kuid siiski. Tal oli ilus naeratus ja ka ilusad silmad, temaga koos oli olla soe tunne. Ta oli väga tore tüdruk, süda ei olnud pahatahtlik, aga lõpuks läksin ikka tast lahku, sest meie eludeed kasvasid totaalselt lahku. Mina soovisin öko-elu, maja metsaäärte, looduse keskel olla jne... tema aga linnade sära, glamuur, rikkus, kallid autod jms. Meie teed olid erinevad ja silmnähtavalt me takistasime üksteist päris korralikult!

Aga nüüd üks kolmas varjant... Kui sa välimusele ei pööra tähelepanu ja armud ära mis on inimese sees, tema olemus!  Mis asi siis see nüüd on see on midagi hoopis teisugust ju kui eelmised ?
« Viimasena muutis: 28 detsember, 2012, 13:10 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas muusa

  • Suur Liige
  • ****
  • Postitusi: 59
  • Sugu: Naine
  • Elul ei ole lugu, elu on loomine.
Armumine
« Vastus #1 : 28 detsember, 2012, 17:04 »
 Mina olen selline isiksus siis, kes armub liigagi tihti. Maja pilvedesse ei loo, kuid liblikad on lennanud nii mõnedki korrad. Ei ütleks, et ma välimusse oleksin kunagigi armunud. Seal peab olema see miski, mis köidab. Võibolla on see mingi eriline lõhn, mida inimesed üksteisele eritavad. Kunagi armusin mehesse siis, kui olin ta häält kuulnud. Enne seda poleks ta mulle mingit muljet jätnud. Aga siis olin kui pöörane, ei maganud, ei söönud, nagu mullis. Teine kord lihtsalt näen ja tean, miski juba toimub, kuigi ei tunne teda veel. :)
 Üks tähelepanek,kui armud, siis ei näe me kunagi teise inimese negatiivseid jooni. Kui näemegi, siis ei pööra sellele suurt tähelepanu ja ei tee seda tähtsaks. Keemia, mis kahe inimese vahel toimuma hakkab võrdub maagiaga.  ;)

Võrgust väljas Kristiinag

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 132
  • Sugu: Naine
  • Usk, mõte, tegu- nii loome maapealse paradiisi..
Armumine
« Vastus #2 : 28 detsember, 2012, 18:55 »
Ma näen et meie sees olevat Armastuse tunnet aktiveeriv kaaslane on kui Jumalik juhatus.. Maagia..Saatus.
Kindlasti on tegu meie hingeperekonna liikmega, aga võime ka tulevase silmades juba näha kaaslast kes meid saadab ülejäänud elu ja kelle kätel kiigub meie ühine looming, meie laps.. Ka seda on näha.. 
Armastus ei analüüsi, ta lihtsalt tunneb, voolab..usaldab...
Ah, kui ilus on elu.. eriti kui kohtad oma Jumalikku Väljavalitut.. <syda2>

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc