Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Vesirott  (Loetud 12535 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1152
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Vesirott
« : 02 juuli, 2011, 15:47 »


Mügri ehk vesirott on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.

Eestis võib vesirotti leida kõikjal. Eriti sage on ta saartel ja Lääne-Eesti rannikul. Üldse on ta levinud aga kogu Euraasias.

Elab ta peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.

Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2...3 pesakonda, igas 2…10 poega. Pojad hakkavad nägema 8 päeva vanuselt ja ujuma 10- päevaselt. Iseseisvuvad noored vesirotid kolme nädala vanuselt. Suguküpsus saabub neil kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Vaenlasteks on kärp, saarmas, suuremad röövlinnud. Looduskaitse alla ei kuulu.

Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ARVTER2.htm

Vesirottide tõrje.

Allikas: http://www.aialeht.ee


Pilt: http://seemnemaailm.ee/jpg/Cynoglossum%20officinale.jpg
Pilt: http://seemnemaailm.ee/jpg/Cynoglossum%20officinale2.jpg

Kunagi olevat ühes Targu Talita numbris kirjeldatud taime, kellega saavat peletada vesirotte. Oleme nende loomakestega püsti hädas. Püvilillest on ka kasu, aga ühest sibulast jääb väheks.

Olen 10 aastakäiku Targu Talitat läbi lapanud, aga pole tookord kirjeldatud taime kohta midagi leidnud. Kas see taim on metsik või kultuurtaim, milline ta välja näeb ning kus armastab kasvada?

Hüva nõu – “Vesirottide tõrjest” – saatis toimetusele Valdeko Arold ning ilmus see 19. septembril 1996.

Soovitan vesirottide tõrjeks lihtsamat ning odavamat abinõu kui seda on traatvõrk ümber kasvatatava kultuuri juurte, nagu on soovitanud Targu Talita nr 36.

Tõrjeks sobib rassitaim. Rass on liigirohke rohttaimede perekond kareleheliste sugukonnast. Eestis kasvab kaheaastane harilik rass ehk voolmerohi ehk koerakeel (Cynoglossum officinale). Rassi tunti varem ka tähtsa ravim- ja värvitaimena.

Rahvatarkuse järgi kasutati teda ka näriliste tõrjeks, näiteks pandi kimp kuivatatud rassi aita viljasalve, pärssides sel moel hiirte tegevust.

Taimekaitseks tuleb külvata (istutada) rassitaim köögiviljaaeda iga 4–5 m tagant, viljapuuaeda aga iga viljapuu lähedale võra alla. Taime aktiivne mõjupiirkond on raadiusega 2–2,5 m.

Tulemus on igati rõõmustav – porgandid ja muud juurviljad ning viljapuude juured jäävad vesirottidest puutumata.

Hariliku rassi heade omaduste kõrval tuleb arvestada ka negatiivsetega. Tegu on mürgise taimega, ta võib lohaka maaharimise korral muutuda umbrohuks. Seemned on nagu takjanupud, mis haakuvad riietesse ja loomakarvadesse.

Siis veel räägitakse, et vesirott ei tule enam nendesse käikudesse kuhu on topitud koirohu oksi. Kõige paremad on õitsvad oksad.

TASUB TEADA ( RASS )

Harilik rass kasvab meil looduslikult paiguti, peamiselt rannikualadel. Kõige enam esineb teda teeservades, varemeis, elamute läheduses, liivastel kinkudel ja klibusel pinnasel.

Vastiku lõhnaga hallikal pehmekarvasel 40–80 cm kõrgusel taimel on pikad juured. Vars on tugev, püstine. Lehed on lineaaltsüstjad, kuni 10cm ja rohkem laiad, pealt hõredalt, alt viltjalt karvased, teravad. Alumised lehed ahenenud rootsuks, mis tavaliselt on kuivanud õitsemise ajal juunis–juulis. Õied on tihedais pöörisjais õisikuis. Rassi viljad – pähklikesed – on võrdlemisi suured, äärtel paksenenud, kaetud haakjate ogadega, millega kinnitub mööduja külge.

Taim on üleni mürgine, mida peab tema paljundamisel teadma.

Kasvuks eelistab taim päikesepaistelist kohta. Kevadel varakult avamaale külvatud seemneist kasvavad taimed paljunevad edaspidi isekülviga.

Allikas: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article.php?id=28651923

 :) Kommentaarides sai ka veel lisainfot:
Tsiteerin: aednik  26.01.2010 07:39
Kuna omalgi vesirottidega sõda käimas, siis ikka püüan sellel teemal silma peal hoida. Hiljuti kuskilt lugesin, et ka hostad pidid vesirottidele ebameeldivad taimed olema. Kuna hosta ei muutu seemneumbrohuks eriti(vahel siiski on mul tema seemikuid siis-seal istutusaladele ka tekkinud),siis on omalgi plaan nt. puude-põõsaste ümber neid istutama hakata. Samuti on hosta hea varjutaluv püsik ja tal on ka madalaid vorme olemas. Igatahes ise eelistaks pigem hostat aedrassile.
Tsiteerin: takjas  30.01.2010 11:03
Rännates aiaklubiga Eestimaa aedades, oli minulgi võimalus osta see taimeke. Nüüd võin enda kogemusest kinnitada, et minu veekogu ääres olevas aias on vesirotid endiselt, aga kasvuhoones kus kaks rassitaime laiutasid, ühtegi käiku sel suvel polnud.

Nüüd seemnet mul ja ka kevadeks taimi, võiksin igale poole laiali istutada, aga kes ütleb, et ta mul aias nii levima ei hakka, et saan rassist suurema nuhtluse kui vesirotid? Ei julge seetõttu väga igale poole teda laiutada.
Tsiteerin: hüva nõu  17.02.2010 10:39
Ah - võtke kass majja. Kassiliivaks kasutage paakuvat (savi)liiva ja kassikast tühjendage aeda. No eks kiisu ise ka käib seal. Ausõna aitab - nii vesirotid kui mutid kaovad. Oma kogemus juba aastatetagune. Kui vahepeal üks perelemmik suri ja kolm aastat kiisut polnud - võtsid vrotid/mutid aias jälle täiega võimust. Uue kiisu tulekuga on nad jälle kadunud.
« Viimasena muutis: 03 juuli, 2011, 11:24 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas minaise

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 1
Vesirott
« Vastus #1 : 28 juuni, 2014, 18:59 »
elan maal jõgi on ligidal ,aga piisab kolmest kassist ja kahest koerast et neid ohjeldada.ainus viga ,et üle päeva toovad kassid oma saagi tuppa näha

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc