Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Üks nägemus külast  (Loetud 5148 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Üks nägemus külast
« : 15 august, 2011, 18:43 »
Leidsin imearmsa nägemuse Külast, mille on kirjutanud Ingrid Vooglaid 2008 aasta suvel :) Vahva on lugeda teiste mõtteid...

Lähtudes unistusest, et minu lapsed on õnnelikud Inimesed, kes elavad puhtas looduses teiste õnnelike Inimeste seas kooskõlas oma hingega, tegelevad neile olulise ja südamelähedasega, söövad puhast toitu ja joovad puhast
vett, usaldavad ennast ja loodust ja et ma seda kõike oma eluajal näen, on kujunenud selline laiem unistus.

Üle Eesti kerkivad väikeste külade kobarad. Need koosnevad nii vanadest kui uutest küladest, nii vanadest kui uutest taludest. Külade ja talude vahel on metsad ja heinamaad, nad on omavahel ühendatud jalutus- ja rattaradadega.

Nendes külades ja taludes elavad õnnelikud ja vabad perekonnad. Inimeste eluviis on kooskõlas loodusega. Päikesekiired tantsivad puude okstel, metsavahel kohtab metskitsi, oravaid, jäneseid, põtru ja teisi metsloomi.

Kass sirutab ennast päikeselaigus. Mets lõhnab. Kostab ainult looduse hääli, sekka vahel pillimängu. Lapsed naeravad, kogu ilm rõkkab lindude laulust.
Talvel on maa ja puud kaetud valge lumega, õhk sillerdab lumekristallidest. Kevadel tärkab kõikjal õrn rohelus. Suvel on õitemeri, valmivad marjad, kiigub hein. Pääsukestel on räästa all pesa. Sügisel valmivad külluslikult viljad, värvid peavad pidu. Tuul sosistab saladusi.
Seal, kus varem olid autoteed, on nüüd lillede ja rohu järele lõhnavad rajad. Endised elektriliinide sihid on muust metsast eristamatud.

Perekonnad on siin tugevad ja abielud kestavad terve elu. Kõik lapsed on rõõmuga oodatud ja erinevad põlvkonnad toetavad üksteist. Kaunid majad sulavad õnnelikes aedades ümbritsevaga kokku. Iga inimene tegeleb sellega, milleks ta kutsumust tunneb ja jagab oma töö vilju vabalt teistega. Lapsed kasvavad kodus ja osalevad loomulikult perekonna ja küla elus. Lapsed sünnivad kodus, olles oma vanematega kolmekesi või suurema pere keskel. Kui elu kord läbi saab, siis surrakse samuti kodus, lähedaste keskel.
Naabrid aitavad üksteist tegemistes ja on head sõbrad. Aegajalt saadakse kokku, et jagada midagi head või arutada muresid ja plaane. Valitseb vastastikune usaldus ja kindlustunne üksteise valikute suhtes. Siin on tunne, et siin elab Armastus ja sünnivad igapäevased imed.

Sellise olukorrani jõuti nii, et rajati külasid, kus:

  • inimesed loobusid asjadest, mis ei olnud enam nende sisemusega kooskõlas. Nad olid järele mõelnud ja oma südame häält kuulanud ning oskasid vahet teha, millised unistused on nende hingega kooskõlas ja millised ei ole. Nad julgesid astuda põhjalikke samme, et väline eluviis oleks sisemiste igatsuste ja tõekspidamistega kooskõlas. Nende jaoks oli oluline puhta looduse säilimine, terviklik tugev perekond, puhas toit, looduses olemine, rikkad inimsuhted, keskkond, milles lapsed saavad vabana kasvada. Igaüks püüdis elada kooskõlas oma unistustega ja sellise keskkonna loomisele kaasa aidata
  • rajati tervendavaid aedu. Iga majake paigutati rohelusse või rajati rohelus maja ümber. Inimesed veetsid suurema osa ajast looduslikus keskkonnas

  • loodust nii aias kui väljaspool koduaeda hoiti ja austati. Taimedel lasti kasvada neile loomulikult parimal moel. Ei kasutatud umbrohu- ega putukatõrjet ega taimede kasvu tagant tõukavaid vahendeid. Lubati loodusel end aidata ja arvestati, millisele taimele kuidas meeldib kasvada. Loomi ei kasvatatud tapmise eesmärgil ja jahil ei käidud. Maad ei muudetud põldudeks ja olemasolevatel põldudel lasti jälle elama hakata. Loodust ei reostatud ka heitgaaside ega elektriliinidega, ei kasutatud põllu- ja aiamasinaid ega kodukemikaale, ei suitsetatud.

  • kodud rajati käsitsi ise, koos pere ja sõpradega. Majade ehitamisel kasutati ainult looduslikke kohapeal või läheduses leiduvaid materjale, mis maja kasutamise lõppemise järel jälle looduseks saavad. Majad ehitati
    sellised, et nad loomuliku osana sellest kohast paistavad ja ilusad vaadata on. Vanade talude taastamisel arvestati talu hingega. Ka majade sees kasutatavad asjad nagu mööbel, kangad, nõud, riided olid loodussõbralikud,
    sageli ise või sõprade tehtud. Eelnevalt olemasolevad mitte eriti loodussõbralikud asjad pandi ümbertöötlusse

  • lapsed sündisid ja kasvasid kodus. Lapsed olid rõõmuga oodatud ja igapäevase elu loomulik osa. Nad õppisid vanemate ja naabrite kõrval, vaadates ja osaledes igapäevastes tegevustes ja vestlustes, kuulates
    täiskasvanute jutuajamisi pealt, mängides üksi looduses, koos õdede-vendade ja sõpradega. Neil oli võimalik maailma rõõmuga avastada.

  • autoga külla sisse ei sõidetud. Autode jaoks, mida jagati vajadusel naabritega, oli koht küla ääres. Aja jooksul kasutati autosid üha vähem ning autoteedel hakkas kasvama rohi. Esimesed külad rajati maanteest kaugele

  • elektriliinidel ei olnud enam otstarvet. Inimesed ei pidanud enam vajalikuks kodus elektrit kasutada ja seepärast lisaks vanast elektrisüsteemist loobumisele ei rajatud ka uusi. Majapidamises ei peetud
    elektrit tarbivaid masinaid, eluviis läks kooskõlla looduse rütmidega. Osati loodusega paremini arvestada ja lasti loodusel ennast aidata. Need, kes alguses veel elektrit majapidamises tahtsid kasutada, tegid seda viisidel,
    mis ei kahjustanud linde, loomi ega kalu, ei tekitanud müra ega vibratsiooni, ei reostanud loodust ja elukeskkonda muul moel ja mille kasutusele võtmine ega kasutamine raha ei maksnud

  • inimeste tegevused olid keskendunud oma kodukohale, nad ei käinud eriti sageli linnas. Igaüks tegeles sellega, mis talle kõige paremini sobis ja millest ta rõõmu ning enese väärtuslikkust tundis ja jagas oma rõõmu teistega. Igaüks, kes midagi uut ja huvitavat ning olulist õppis, sai seda ka teistele õpetada. Lähestikku asuvate külade pered käisid samuti tihedalt läbi ning osalesid üksteise korraldatud üritustel.

  • toit kasvas kohapeal ja läheduses, oli armastusega kasvanud ja kasvatatud. Hoidised valmistati ise ja koos sõpradega, neid vahetati omavahel. Ka valmistatud oli toit armastusega

  • kõigest eelnevast tulenevalt ei kasutatud raha. Sellega ei olnud lihtsalt midagi peale hakata. Kui vahel oli raha vaja küladeväliselt millekski, siis leiti võimalus vastav summa hankida, jagades oma kasvatatut, tehtut, loodut, pakkudes teenuseid, mis endale hingelähedased olid. Üldiselt meeldis ka linnainimestele rohkem võimalus abi vahetada. Iga ese valmistati vastavalt vajadusele, mõeldes konkreetsele inimesele, kes seda kasutama hakkab. Pangalaenudest, kui neid oli, vabaneti kas enne või külaelu alguses.

Alguses tekkinud väikeste külade lähedusse hakkasid tekkima sarnased külad, moodustades siiski iseseisvate külade kobaraid ning need kobarad levisid üle kogu maa.

Proosalisemad üksikasjad on nendes külades sellised:

  • iga maatükk kuulub täielikult sellel elavale perekonnale. Maatükk pärandub edasi lastele. Kui keegi soovib oma maatükist loobuda, siis esmajoones pakutakse seda oma ja naaberkülade noortele, kes soovivad selles külas kodu rajada

  • maatükid on erinevate suurustega, enamuses vähemalt kaks hektarit. Lisaks koduaiale on igal maatükil või selle ümber ka metsa ja/või heinamaad

  • iga perekond on iseseisev üksus. Perekond koosneb ühest mehest, ühest naisest ja lastest. Perekonnaks loetakse alates hetkest, kui mees ja naine otsustavad eluks ajaks kokku jääda. Laiendatud perekonda kuuluvad mehe ja naise sugulased või sugulasteks kodustatud inimesed (näiteks, kui võetakse perekonda vanapaar vanavanemateks)

  • oma kasvatatu ja loodu teiste peredega jagamine on vaba, keegi ei ole kinnitatud mingi ameti või ülesande külge küla ülal hoidmiseks

  • enamus külasid on eraldiseisvad tervikud ja asuvad maanteest vähemalt 3km kaugusel, elektriliinidest vähemalt 2km kaugusel, mida kaugemal, seda parem. Iga küla ümber on metsad ja heinamaad, järgmisse külla on vähemalt 2 km.

  • külad on erineva suurusega, alguses on enamus külasid väikesed, umbes 8-11 koduga. Igas külas on varuruumi, kuhu samasse külla jäävad või naaberküladest tulnud noored saavad oma kodud rajada.
  • nendes külades ei levi traadita internet.

  • metsad püsivad metsadena, neid ei võeta maha ei müümise ega ehitamise otstarbel. Kui mõnes külas on metsi eelnevalt tugevalt majanduslikel eesmärkidel mõjutatud, siis suunatakse metsa põlismetsa suunas kasvama

  • osades külades luuakse kultuurimaju jms koos olemise kohti, teistes kohtutakse üksteise kodudes. Kuna külad on väikesed, saavad pered tihedalt omavahel läbi käia ja oma kasvatatut ning loodut ise omavahel jagada, kauplused jms ei ole vajalik. Kuna lapsed kasvavad kodus, ei ole enamuses külades vajalikud ka koolid, mitme küla peale on üks kool, kus lapsed kirjas on seni, kui see vajalik on.

Soovin oma lastele elurõõmu, loomisrõõmu, avastusrõõmu, rõõmu maailma ja looduse ja inimeste tundma õppimisest. Rõõmu heast raamatust, etendusest, muusikast, huvitavatest inimestest. Võimalust lihtsalt olla ja unistada või linnulaulu kuulata. Teadmist ja tunnet, et nemad ise loovad oma elu, saavad otsustada, kuidas oma elu elavad ja millele pühendavad. Võimalust süveneda kõrvuni enda jaoks olulistele ja huvipakkuvatele küsimustele vastuste otsimisse. Lähedasi sõpru. Usaldust elu suhtes ja kindlustunnet. Puhast loodust, puhast toitu. Rõõmu ise tegemisest, enese ületamisest, oma avastuste, loomingu, teadmiste jagamisest. Oma elu kutse tunnetamist ja järgimist. Teadmist, et nad on väärtuslikud ja nende panus teiste inimeste ellu on oluline. Tunnetamist, et iga inimene on väärtuslik ja ainulaadne.

Liikumisrõõmu. Julgust ja oskust armastada ja olla armastatud. Nii erinevaid inimesi, loomi, loodust, kodu, kui ideid, kirjandust, muusikat ... Julgust olla iseenda moodi ja jääda oma valikutele kindlaks. Julgust muuta oma valikuid, kui see tundub oluline. Julgust küsida kõike, mida teada tahavad ja avatult suhelda. Soovin oma lastele, et nad elaksid avatud südame ja avatud meeltega.
Et nad julgeksid ja oskaksid esitada küsimusi nii endale kui teistele ja neile ka vastuseid otsida.
Seda kõike igas vanuses.

Selleks kõigeks on vaja armastust, kodu. Vähemalt sagedasi käike loodusesse, veel parem looduskeskkonnas elamist. (Looduse linna laskmist.) Et last ümbritsevad inimesed ise nii elaksid ja lapsele seda kõike loomulikuna näitaks. Armastavaid suhteid lapse ümber. Sidet kohaga, kus laps elab ja päevast-päeva viibib. Et ümbritsevad inimesed last ja tema rõõme ning muresid tõsiselt võtaks ja ise tema panust oluliseks peaks. Et laste osalemine täiskasvanute maailmas oleks loomulik ja igapäevane. Sidet erinevate pereväliste inimestega, kes samuti loetletus eeskujuks on ning kellega saab rääkida ja koos tegutseda. Juurte tunnetust.
« Viimasena muutis: 08 aprill, 2012, 13:15 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Astra

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 4
  • Sugu: Naine
Nägemus külast
« Vastus #1 : 23 august, 2011, 16:49 »
Väga ilus :)

Võrgust väljas Kristiinag

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 133
  • Sugu: Naine
  • Usk, mõte, tegu- nii loome maapealse paradiisi..
Nägemus külast
« Vastus #2 : 21 detsember, 2011, 01:44 »
Ingridil on ilus nägemus, aga paljudel on erinev . Kas keegi julgeb enda omast rääkida, kasvõi natukenegi? Ärge peljake oma unistusi jagamast..kui on palju sarnaseid, siis saab need ju teosk teha :)
Valgust!

Võrgust väljas Brendan Sullivan

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 4
  • Sugu: Mees
Nägemus külast
« Vastus #3 : 07 jaanuar, 2012, 19:02 »
Kõik see on teostatav kui tasapisi üritada loobuda ismidest...nii kapitalismist kui kommunismist,monetarismist,liberalismist jne.


Minu arvates eesti rahvuse püsimajäämine ja kosumine sõltub Ökokülade loomisest ja nende elujõulisusest.
Hästi ilus ja südamlikus esituses ülevaade erinevatest maailma ökoküladest - mudelitest, mis on tõeliselt näidanud jätkusuutliku elu võimalikkust:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MtNjZaXDGqM
Põgus ülevaade ökoküladest:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/11/pogus-ulevaade-okokuladest.html
Kõik Iirimaale sisserännanud inimesed elavad Kogukondades.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/koik-iirimaale-sisserannanud-inimesed.html
Allmaailma ühiskassa on ühisomand:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/allmaailma-uhiskassa-on-uhisomand.html
Mina näen ökokülades võimalust tagada inimestele esmavajadused s.o. ühiste pingutuste abil teha sedasi,et ei peaks ostma elektrit ega kütust ega süüa ja maksma üüri elamuaseme eest.
Oluliseimad punktid Ökokülas:
1.KÜLA ENERGIASÕLTUMATUS.Näiteks:
The achievement of self-sufficiency in energy is one of the most important objectives for Damanhur.
Today, the Federation is self-sufficient in 70% of water supplies for bathrooms, thanks to solar panel installations; 35% of electricity supplies from photo-voltaic installations and small hydro-electric turbines; 90% of supplies for heating with wood, obtained from looking after the woods. In addition, 35% of Damanhurians use bio-diesel cars (there is a supply pump on the territory of the Federation) and 40% have cars that run on methane or liquid gas.
http://www.damanhur.org/index.php/sustainability/1263-a-sustainable-eco-society
A sustainable eco-society
2.MASINAÜHISTUD PÄÄSTAKSID EESTI KÜLA:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/10/pollumehed-masinauhistud-paastaksid.html

http://www.e24.ee/?id=321196

Taani põllumeeste edu tagavad ühistud
http://www.maaleht.ee/news/misc/aastapollumees/taani-pollumeeste-edu-tagavad-uhistud.d?id=60458160


3.ENERGIASÕLTUMATU TALU:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/02/future-farm-concept.html
4.Iga üksikisik energiasõltumatuks:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-energiasoltumatuks-igal.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/03/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html
Üks õige Eesti küla oleks Taara-Maausu keskne Ökoküla.Kuid paraku ma ei tea veel ühtegi sellist...
Mõningaid Taara-Maausu põhimõtteid :"Mees ei ole naise omand ja naine ei ole mehe omand,lapsed ei ole vanemate omand ja vanemad ei ole laste omand". Kas tuleb tuttav ette? Eestlaste käitumist iseloomustab ju levinud ütlus:"Mees on perekonna pea aga naine on kael mis seda pöörab".-see on ju puhas Taara-Maausk.

Multifilmis "Naksitrallid" kõlas väga ilusasti üks lause mis kätkeb endas Taara-Maausu tõdesid:
"Paljud hädad sellest algavadki,et eemaldutakse loodusest ja hakatakse jändama tablettidega".

Selleks,et mõista Taara-Maausku tuleks lugeda Tao usku ja tunnetada Tai-Chid,Feng Shuid,
Chi-Gungi jpms. vana Hiina kultuuri tarkusi.

Minu tammepuu kallistamise kogemus
https://www.facebook.com/maavald


Mina võin vabalt rääkida oma kogemusest sest omal ajal käisin New Age liikumise klubi õhtutel ja sealt sain vabalt suhtlemise pisiku:)) Kunagi ammu nägin telekast,et pika habemega mees rääkis hiitest ja soovitas kallistada tammepuud.Oli talvine aeg,istusin maal saunas ja higistasin,lükkasin sauna ukse valla,ümberringi oli kohev ja paks lumi,jooksin tammepuu juurde ja võtsin ümbert kinni.Tunne oli umbes sama kui oleks kallistanud kallimat,n.n. sipelgad jooksid üle selja,kergendustunne ja samas täitusin imelise väega. Suvel võtsin noore tammepuu oksast kinni ja sama lugu...Siis ma olin mitte suitsetaja ja tundik. Ka nüüd kus ma suitsetan ja mu tundlikkus on vilets ma aeg ajalt bussi peatuses panen selja vastu tammepuud ja ikka tunnen seda sama mõnusat tunnet,pingelangust ja joovastust.Kas see on vaid esesesugestioon? Ei,vaevalt,sest miks ma ei saa sellist tunnet kui panen selja vastu seina?:)) Hiinlastel on ju kõik need tarkused kirjas.Nemad teavad mis on Chi jpms. Oleks tore kui keegi paneks kirja tammepuu kallistamise sama targalt kui hiinlased oma tarkusi on kirjutanud.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Nägemus külast
« Vastus #4 : 25 jaanuar, 2012, 12:16 »
Kõik see on teostatav kui tasapisi üritada loobuda ismidest...nii kapitalismist kui kommunismist,monetarismist,liberalismist jne.
Huvitav kust need asjad eelmistest postitustest välja kumasid ?
« Viimasena muutis: 06 märts, 2012, 21:46 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Heivi

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 2
  • Sugu: Naine
Nägemus külast
« Vastus #5 : 06 märts, 2012, 10:16 »
Tere, olen siin foorumis uus. Kas ma olen õigesti aru saanud, et siin olevad inimesed tahavad ideaalis luua põlisküla? Kui kaugel selle idee realiseerimisele olete?

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Nägemus külast
« Vastus #6 : 06 märts, 2012, 21:58 »
Tere, olen siin foorumis uus. Kas ma olen õigesti aru saanud, et siin olevad inimesed tahavad ideaalis luua põlisküla? Kui kaugel selle idee realiseerimisele olete?

Tere Heivi, põlisküla algatamise protsessid käivad :) Kas oled põlisküla loomisest huvitatud ?
« Viimasena muutis: 06 märts, 2012, 22:20 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Kristiinag

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 133
  • Sugu: Naine
  • Usk, mõte, tegu- nii loome maapealse paradiisi..
Nägemus külast
« Vastus #7 : 07 märts, 2012, 14:07 »
Jah Heivi. Meid on kogunenud väike armas punt noori lastega peresid, kellega otsime praegu sobivat suurt maa-lappi, kuhu meie ja ka teised soovijad kõik ära mahuksid.
Uued ühinejad/abilised/huvilised on igati teretulnud.. :)

Võrgust väljas Heivi

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 2
  • Sugu: Naine
Nägemus külast
« Vastus #8 : 09 märts, 2012, 10:17 »
Ma alusatn sel kevadel oma põliskogu loomist. Uurisin pigem selle pärast, et seal, kus mina seda loon on maad. Ma pole kindel, kas on ühte suurt tükki, mida saab osaksesteks jagada, et tekiks selline sümmeetriline küla, kuid kindlasti on üksteisele lähedal asuvaid tükke. Praegu on osa maadest põlluharimise eesmõrgil välja renditud. Põllumajandus, aga on suurim saasteallikas nii maale kui ka põhjaveele, oleks tore, kui põldude asemele tekiksid aialapid :). Otse minu kodulapi aia taga on üks imearmas umbes nelja hektari suurune maatükk. Selle kõrval on üsna tavaline veidi põhjapoole tõusev samasuur maatükk. Nende kahe maatüki piirialal kasvab suur ja väga ilus vana tamm. Olemas on ka kaks naabrit, kes mõlemad väga toredad ja mina :). Õhk tundub olevat puhas. Puud, mis minu suguvõsa maal kasvavad on sammaldunud. Samblikud pidi kasvama puhtas õhus ja seal on samblike palju.
Kuna ma ei tea kaugel oma maa otsimise ja leidmisega olete, siis mõtlesin, et pakun välja. Nende kahe maatüki lähiümbruses on veel maad, kuid nende omanikke ma ei tea. Maatükid on põhja-Eestis.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Nägemus külast
« Vastus #9 : 09 märts, 2012, 12:57 »
Maa ostmisega oleme umbes seal maal, et otsime õiget kohta, kui leiame õige koha ära, siis läheb ostuks. Praegu on mõtted triivinud sinnapoole, et võiks olla suurem maa lapp isegi 100 ha ringi

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc