Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Mesilas liigid Eestis  (Loetud 6716 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Mesilas liigid Eestis
« : 31 jaanuar, 2012, 10:33 »
Hakates uurima mesilastest siis selgus, et Eestis on nii mitmeidgi erinevaid mesilasi. Nende omadused ja käitumised on suhteliselt erinevad...

 Euroopas on levinud peamiselt kolm mesilasrassi, kelleks on
tumemesilased (Apis mellifera mellifera), tähistusega N e. Nigra e. tumeded,
kraini mesilased ( A. m. carnica), tähistusega C -carnica ja
itaalia mesilased (A. m.ligustica) , tähistusega L - ligustica.

 Algselt olid Eestimaal peamiselt Põhja -Euroopa variatsiooni kuuluvad tumemesilased (A. m.
mellifera), kes olid levinud Norras, Rootsis. Soomes, Baltimaadel ja Venemaal. Praeguseks ajaks on
tumemesilased oma asustusaladel tugeva itaalia ja kraini mesilaste surve all, mistõttu nende arvukus
on tugevasti vähenenud.



Tumemesilased on tumedat värvi, laia keha ja tömbi tagakehaga. Kolmanda tagakeha lüli
seljalooke laius on keskmiselt 5 mm. Jalad on lühikesed. Tagakeha seljaloogetel on kitsad, kuid
pika karvastikuga karvavööd . Lesed on tumedad, mesilasemad helepruunid. Tumemesilaste
iminokk on suhteliselt lühike, pikkusega 5,9...6,4 mm, kubitaalindeks kui rassi tunnus on 60...65.
Kubitaalindeks määratakse esitiiva kubitaalsulgude pikkuse suhtena protsentides. Vahapeegel on on
viiendal kõhulookel kitsas ja sirge. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,7 mm, laius 3,2 mm. Ööpäevase
töölise kehamass on keskmiselt 110 mg, viljastamata ema kehamass 190 mg, viljastunult 210 mg.
Ema munevus ööpäevas on 1500...2000 muna. Meekaanetis on hele, kuna mee ja kärjekaane alla
jääb õhk.

 Tumemesilastel on nii häid kui halbu omadusi. Headeks omadusteks on vähene sülemlemistung,
mida aga ei anna muuta ühegi tehnoloogilise võttega, kohastumus liblikõieliste korjele , v.a.
punane ristik, nad taluvad talvesöödas lehemee olemasolu ja nad ei haigestu nii kergesti
nosematoosi (kõhulahtisus) kui teised mesilasrassid.. Talvitumisel ei reageeri nad
välistemperatuuride kõikumistele, sulade ja külmade vaheldumisele , mistõttu talvekobar püsib
koos kevadeni ja talvine söödakulu on kuni 16 kg. Seega tumemesilased on hea talvekindlusega.
 Halbadeks omadusteks tumemesilastel nende agressiivsus ja nad ärrituvad kiiresti pere
läbivaatamisel. Tumemesilased jälitavad mesilas liikujaid veel mitu päeva peale pere läbivaatust.
Kärgede väljavõtmisel pesast jooksevad mesilased kärje alumisse ossa ja jätavad haudme katmata,
millest tuleneb haudme jahtumise oht. Väga raske on leida tumemesilaste ema, kuna  ta peidab end
taru nurkadesse.
Tumemesilased on laisad uute korjeallikate otsijad. Kui korjeallikas enam nektarit ei anna, käiakse
veel mitu päeva seda kontrollimas, enne kui hakatakse otsima uut korjeallikat, mistõttu nende
meetoodang on väiksm kui teistel mesilasrassidel. 2000.a saadi tumemesilastelt 18 kg mett pere
kohta, samal ajal kui itaalia ja kraini mesilaste meetoodang pere kohta oli poole suurem.

Lühikese iminoka tõttu ei sobi tumemesilasd punase ristiku korjele. Tumemesilased sobivad hilissuvisele
korjemaale, sest nende kevadine areng on hiline ja aeglane. Varakevadel on kraini ja itaalia
mesilased juba ammu teinud puhastuslennu, tumemesilased aga püsivad veel talvekobaras.

 Tumemesilased eksivad sageli võõrastesse peredesse, mistõttu võivad edasi kanda haigusi.
Tumemesilastel puudub nõrk kontroll tarru lendavate teiste mesilaste ja kahjurite suhtes.
Näiteks ei takista nad kärjeleedikute ning vargile tulnud võõraste mesilaste sisenemist tarru, mistõttu kärjed kannatavad kärjeleedikute röövikute kahjustuse all. Tumemesilasi ja itaalia mesilasi koos pidada ei saa, kuna varastena tuntud itaalia mesilased röövivad tumemesilaste taru meest tühjaks. Samuti kannatavad tumemesilased tugevasti herilaste rüüste all.

 Talvituma lähevad tumemesilased suurte peredena tugeva sügisese pere arengu tõttu, mistõttu nad roojavad tarus talvel ka kärgedele, mis vajavad kevadel välja vahetamist ja desinfitseerimist.

Tumemesilastele ei sobi korpustarud. Kõik need eelpooltoodud omadused ongi viinud
tumemesilaste arvukuse vähenemisele.



 Balkanil, Kesk Euroopas ja Ukrainas on levinud kraini (A.m. carnica) mesilased, kes jagunevad mitmeks variatsiooniks. Eestisse on toodud alamaustria kraini mesilasi ja karpaadi mesilasi. Kraini mesilased on sihvaka kehaga, mille tagaosa teravneb torpeedokujuliselt. Värvuselt on nad mustad või pruunid, kaetud laiade hallikate karvavöödega. Karvastik on lühike või keskmine, mistõttu näivad nad kärjel hallikatena. Lesed on hallid või pruunikashallid.

Seljalooke laius on 4,5 mm, iminokk 6,4...7,0 mm, kubitaalindeks 45...50, tiiva keskmine pikkus on 9,8 mm, laius 3,5 mm.
Suur tiiva pindala  tagab kraini mesilastele hea lennuvõime. Viljastumata ema kaalub 185 mg,
viljastunult 205 mg. Emade ööpäevane munevus on 1400...2000 muna.

 Kraini mesilaste plussiks on  kevadine varane ja kiire areng., mistõttu sobivad nad kevadisele ja
varasuvisele korjemaale. Nad otsivad agaralt uusi saagiallikaid ja lülituvad kiiresti uutele
toiduallikatele. Iseloomulik on neile hommikune varane ja õhtul hiline tarust väljalend.

 Tänu pikale iminokale on nad head punase ristiku tolmeldajad ja sealt nektari toojad. Enne tarru
sisselendu hõljuvad nad üles-alla taru sissepääsu ees otsekui kontrollides õige taru olemasolu. Head
orienteerujad. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad taru läbivaatamisel kärjel.
 Emad löpetavad munemise augustikuul ja pere läheb talvituma väikesearvulisena. Seega tuleb
kraini mesilaste lisasöötmist alustada juba augustikuu algul. Talvine söödakulu pere kohta on
keskmiselt 20 kg ja nad taluvad talvesöödas ka lehemee olemasolu. Talvel roojavad nad taru
seintele,  mitte aga kärgedele nagu seda teevad tumemesilased.

 Haudmehaiguste suhtes on kraini mesilased küllaltki vastupidavad. Kraini mesilaste suureks
puuduseks on nende suur sülemlemistung, mida on võimalik vastavate abinõudega vältida või
muuta. Selle vältimimiseks tuleb pesa laiendamisel panna korraga tarru neli kärjeraami korraga..
Puuduseks on ka see, et nad kaitsevad pesa halvasti võõraste - kärjekoi, itaalia mesilaste eest.

 Viimastel aastatel on Venemaal palju kiidusõnu saanud kraini mesilaste karpaadi alamrass, kes
on osutunud vastupidavaks nii Siberis kui Leningradi oblastis. Ka Eestisse on neid toodud.

Karpaadi mesilased sarnanevad välimuselt kraini mesilastele. Nad on talvekindlad ja
väheagressiivsed. Peredest sülemleb alla 5%. Pesa läbivaatusel jäävad nad kärjele. Suureks
iseärasuseks on nende võime minna nektarikorjele juba 8%- lise suhkrusisalduse puhul nektaris,
teised mesilasrassid teevad seda alles 25...30%- lise suhkrusisalduse puhul .

Orienteerumisvõime on neil väga hea, mistõttu nad ei eksi võõrastesse peredesse ning on sobivad pidamiseks paviljonides. Kevadine areng on kiire.

 Meekaanetis on kahesugune: varakevadel ja sügisel on kaanetis segakaanetis, kuna osades
kärjekannudes on  kaanetis pandud otse mee peale, mistõttu näib kaanetis tume, osades
kärjekannudes on aga mee ja kaanetise vahel õhk. Peameekorje ajal on kaanetis hele. Karpaadi
mesilastel on täheldatud head hügieenilist käitumist, mis väljendub lubihaudmesse nakatumise
puhul haige haudme tarust välja kandmises.

 Nii tumemesilaste kui kraini mesilaste levikule avaldavad survet itaalia mesilased (A. m.
ligustica), kes on pärit lõunapoolt Alpe. Eriti levinud on itaalia mesilased Ameerikas ja ka Eestisse
on korduvalt toodud itaalia mesilasemasid. Ameerikas on itaalia mesilased segunenud teiste
mesilasrassidega ning moodustvad mongreelide ehk segavereliste populatsioone.



Itaalia mesilased on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Tagakeha üks või kolm seljalooget on kollased, tagakeha tipp on tume.. Tagakeha on torpeedokujuline, teravnev.

Karvavööd on keskmise laiusega  või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas.
Iminokk on suhteliselt pikk - keskmiselt 6,4...7,0 mm, mistõttu sobivad nad ristiku korjele.
Tagakeha kolmanda seljalooke laius on 4,8 mm, esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm, laius 4,1
mm, mis tagab neile hea lennuvõime.. Kubitaalindeks on itaalia mesilastel kõige väiksem  - 40...45.

Ööpäevane tööline kaalub 115 mg, viljastamata ema kaalub 190 mg, viljastunult 210 mg. Emaööpäevane munevus on 1500...2500 ehk kõige suurem võrreldes teiste mesilasrassidega.
Meekaanetis on tume või segakaanetis.

 Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi ema jätkab tarust
väljavõetud kärjel munemist. Uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Nende sülemlemistung on väike ja neil kevadine varane ja sügisene hiline
haudme areng. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada. Itaalia mesilasemade munemisvõime
on väga suur, isegi korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Suure munemisvõime pärast on vaja itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal.

 Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue - september, oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvine söödakulu on üle 25 kg.Talvine mesilaste kadu on suur. Nii oli 2002-2003 a. . oktoobrikuus veel tarudes palju hauet. Oktoobrikuu keskel aga tuli järsk külmalaine, mistõttu haue hukkus ja pered ei saanud moodustada korralikku talvekobarat ning tulemuseks oli paljude perede hukkumine.

 Suureks paheks itaalia mesilastel on reageerimine talvistele temperatuuri kõikumistele, mistõttu
talvine söödakulu on suur. Sulade saabumisel veebruaris-märtsis hakkab ema juba munele ja
kevadiste külmade ajal ei suuda pere pesas säilitada haudme jaoks vajalikku tenperatuuri, mistõttu varane haue võib hukkuda.

 Itaalia mesilased ei talu talvesöödas lehemett, mis tekitab neil kõhulahtisust ja perede hukku. Nad haigestuvad kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse.
 Üks nende suur pahe on eksimine võõrastesse peredesse, mis on ilmselt seotud nende vargus- ja röövimishimuga. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse. Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on nad haiguste edasikandjad. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega.

 Eestisse on toodud ka Inglismaal aretatud buckfasti mesilasi, kelle aretuses on kasutatud
tumemesilasi, itaalia ja kraini mesilasi. Peres on nii tumedaid kui kollaseid mesilasi.

Buckfasti mesilased on rahulikud ja püsivad hästi tarust väljavõtud kärgedel, on suhteliselt sülemlemiskained. Sülemlemismeeleolu saab likvideerida juba sülemikuppude eemaldamisega.
Perede areng on kiire, mistõttu vajavad suuri korpustarusid. Tarud tuleb paigutada suhteliselt
kaugele üksteisest, kuna neil mesilastel on halb orienteerumisvõime ja nad eksivad kergesti
võõrasse tarru. Kalduvad varastama. Ema ei katkesta munemist ka korjevaesel ajal, mistõttu pere võib nälga surra. Talvituvad suurearvulisena ja söödakulu talvel on suur. Kevadine areng on kiire.

Koguvad palju õietolmu. Sobivad pidamiseks merelise kliimaga aladel ranniku ja saarte piirkonnas.

Ristumisel kraini või tumemesilastega on I põlvkonna ristandid agressiivsed ja kurjad.
 Eelpool toodud mesilasrasside ülevaade näitab, et mesilasrassi valik sõltub eelkõige korjemaa
iseloomust. Varajane korjemaa sobib kraini mesilastele, soe suvi itaalia mesilastele. Kuid üht asja
peab kindlasti arvestama, et itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega.
Seetõttu oleks õige kujundada eraldi piirkonnad itaalia ja kraini mesilaste pidamiseks.

Allikas: http://mesindus.ee/files/mesilaste_aretus.pdf
« Viimasena muutis: 31 jaanuar, 2012, 10:58 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Mesilas liigid Eestis
« Vastus #1 : 18 märts, 2012, 09:12 »

tumemesilased (Apis mellifera mellifera), tähistusega N e. Nigra e. tumeded,




Kusjuures seda tumedat mesilast nimetatakse ka Eesti mesilaseks ja selle arvukus on tõesti väga väikseks läinud, kui suurtelt mesinikelt küsisin nende kohta infot siis tuleb välja, et kui neid tahta siis tuleb palju otsida.

Võrgust väljas Kitarr

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 1
  • Sugu: Mees
Mesilas liigid Eestis
« Vastus #2 : 05 juuni, 2014, 11:31 »
Tervist! Registreerisin siia, et vastata sellele teemale.
Teema siis Tumemesilased.
Kellel on soovi osta või teada saada kus on neid päris palju siis võite mulle meili peale saata (zenalar@hotmail.com).
Selle aasta suvel on kõige rohkem mesilased peret heitnud. Ja niimoodi, et terve maja ümbrus on paksult mesilasi täis niiet väljas ei saa maja lähedal olla. Aa see veel et need mesilased elavad punatelliskivi maja seina sees. Ise mesinik ei ole aga kui oleks siis teeks toast augu seina ja teeks sinna klaasist kasti ette ja oleks hea lihtne mett kätte saada. Olen kutsunud tuttavaid kes on mesinikud ja rääkinud et võtaksid telliskivid selle kohapealt ära ja mis seal näha oli...hästi suured meekärjed. Ühe kohapealt saime eelmise või üleeelmise aasta ligi 20-25 Kg mett. Seda veel, et maja on suur ja kolme kohapealt on mesilased väikse augu teinud kus nad siis sisse lähevad. Maja vaheseina laius on nende jaoks päris korralik. Võiksin nendest palju veel rääkida aga kellel on küsimusi, küsigu julgelt. :D

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc