Eesti Anastasia Foorum

 

Hääletus

Kui palju maad oleks vaja põliskodu loomiseks ?

alla ühe hektari
0 (0%)
1 ha
8 (33.3%)
umbes 1,5 ha
5 (20.8%)
umbes 2 ha
7 (29.2%)
Rohkem kui 2 ha
4 (16.7%)

Teisi hääli : 19

Autor Teema: Maa-ala suuruse küsimus.  (Loetud 11202 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« : 23 aprill, 2012, 14:06 »
Paljudel on küsimus tekkinud, et palju maad oleks vaja põliskodu loomiseks külas ? Kui arvestada sellega, et külal on olemas ka eraldi looma laut kus saaks elada hobused ja muud loomad, ning ka ühis heinamaa, kiigeplats, ühismaja ja muud valdused.

Aga kui teha sellisesse külasse oma põliskodu, kui palju keegi maad vajaks ? Põhjendage oma vastust miks arvate just nii ? Anastasia jutustas, et vaja oleks vähemalt 1 ha, et alla seda mitte võtta.
Kui aga maa väga suureks läheb siis kogu taimega on raske isiklikku sidet luua... asi läheb hajusaks... mis arvate ?
« Viimasena muutis: 23 aprill, 2012, 14:41 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Capsu

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 9
  • Sugu: Naine
  • Olen õnnelik :)
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #1 : 23 aprill, 2012, 16:13 »
Ma valisin 2-2+ seetõttu, et oleks privaatsust kaa  :D Arvestades, mis tingimustes ma kogu elu elanud olen, et 5 kordne maja on aia kõrval, siis tean kui tähtis on see, et saad omaette olla, et naabrid poleks liiga lähedal, saaks rahus oma asja ajada  ::) Võibolla on asi selles, et ma kaldun introvertsusele ja mulle meeldib, et mul on privaatne ala  :o

Võrgust väljas lootus

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 2
  • Sugu: Naine
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #2 : 23 aprill, 2012, 16:46 »
Tegemist siiski põliskoduga...pere võib suureneda...natuke varu võiks olla...lisaks privaatsus ka peaks säilima :)

Võrgust väljas Kristiinag

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 133
  • Sugu: Naine
  • Usk, mõte, tegu- nii loome maapealse paradiisi..
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #3 : 23 aprill, 2012, 18:07 »
Hektar on täiesti piisav- Anastasia mõtles seda suurust pakkudes korralikult kõik läbi. Hirm käsib suuremat tükki haarata. Mul on olnud kogemus 1.3 hektariga- piisas täiesti.   Andres

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #4 : 23 aprill, 2012, 21:18 »
Mul on olnud kogemus 1.3 hektariga- piisas täiesti. 
Mäletan kui tilluke olin siis elasin 0,9 ha maalapi peal, kui aus olla siis see oli mälestuses väga suur maa...   <vikerkaar>

Kuid kui võtta silme ette 1 ha kodu rajamiseks, siis ega seda ei jäeta lagedaks aasaks vaid ikka sisustatatakse ära  :) Ning iga sein, puu, taim, leht ja lill annab tegelikult alale ruumilisust juurde ja ka pinda  ::)

« Viimasena muutis: 24 aprill, 2012, 08:56 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #5 : 24 aprill, 2012, 10:42 »
Vastasin üle 2 ha, kuid leian, et maatükid ei peaks olema kõigil ühesuurused. Inimestel on erinevad vajadused. Kindlasti sobib paljudele 1 hektar, samas paljudele ei sobi ka.

Ühine loomalaut võib olla hea küla ühise majandustegevuse jaoks, kui soovitakse seda loomapidamisega siduda. See eeldab siiski, et on olemas konkreetsed inimesed, kes loomade eest vastutavad, sest ühisesse lauta ja ühiskarjamaale on väga lihtne suure hurraaga omale loomi võtta ja nende igapäevased vajadused unustada. Ühislaudas ei hakka kindlasti pikas plaanis igaüks ise iga päev käima oma konkreetse looma eest hoolitsemas (esimestel kuudel ehk käiakse alguse vaimustuses) ja see oleks ka ebapraktiline. Ühislaut oleks hea võimalus neile, kes ainult suvitavad maal ja peavad oma loomi kusagil üle talve hoidma või kes reisivad palju.

Minu jaoks seostuvad ühislaut ja ühiskarjamaa ainult majandustegevuse, mitte põliskodu ja isikliku sidemega. Leian, et kui inimesed ise ei taha kommuunis koos elada, siis ei ole vaja ka oma loomi kommuunis pidada. Selline loomade kommuun ökokülas ei ole millegi poolest parem kui suures ökofarmis. Suurpidamine jääb ikka samaks ja minu meelest kurnab nii maad kui loomi liigselt. Samuti on selle edukaks korraldamiseks vaja nii tugeva majandusliku mõtlemise kui põhjalike loomi puudutavate teadmistega inimesi, mitte lihtsalt loodusearmastajaid.

Isegi, kui majandustegevuseks on ühine loomapidamine (näiteks lambapidamine villa tootmiseks ja seejärel ehk ka villast lõnga ja edasi riiete või ehituseks soojustusmaterjali jms valmistamine ja müümine laiemale huviliste ringile. Samuti on Eestis täiesti täitmata lambapiimatoodete niśś, Kreetal on piimatooted peamiselt lamba- ja kitsepiimast), oleks omad loomad ikkagi igal loomi soovijal oma maa peal. Ühislaudast ja ühiskarjamaalt ei tule kitsetalled Sulle hommikul akna taha lapsega mängima, loomadel ei teki sidet igaühel oma perega.

Minu teada vajab üks lammas 2000 m2 heinamaad, lisaks pere oma peenarde, ehitiste, lilleaedade jms alale. Arvestada tuleb, et noored viljapuud, marjapõõsad, ilulilled, kapsapeenrad peaks kõik olema kitsedest ja lammastest kindlalt aiaga eraldatud, muidu ei jõua marjade areng kevadistest pungadest kaugemale enne kitse kõhtu jõudmist. Ka haned armastavad peenrast ampsata, mitte korralikult ühte taime lõpuni süües, vaid igast natuke proovides. Kui on väga suur aed ja väga palju viljapuid ja põõsaid, millelt loodad vaid pisikese murdosa saaki kätte saada, siis saaks lasta neil vabalt puude vahel jalutada.  Ehk hektarisel maal saaks pidada ühte-kahte kitsekest või lammast ja kodulinde. Kindlasti ei saa seal pidada hobust, nagu kokkutulekul mainiti, vajab tema üksi 2,5 ha maad, lisaks loetletud muudele maakuludele. Hobuseid on inimlikum pidada paarikaupa, seega kulub ühele perele hobuste pidamiseks juba 5 ha + õueala ja peenrad ja varsad tuleks siis ikkagi kõik ära anda. Ühiskarjamaal ei võta iga pere hobused sugugi vähem ruumi kui oma maal, vaid täpselt sama palju, lihtsalt nad on kokku pandud, perest eraldatud ja kogu karjamaa suuruse tõttu (10 pere hobustele juba 50 ha + muude võimalike loomade maa) kaugel. Samas on sõnnikut kõige mugavam võimalikult peenra lähedalt peenrale tõsta, mitte käia oma loomade sõnnikut kusagilt kilomeetrite kauguselt ühiskarjamaalt autoga toomas ja uurimas, et milline kuhi siin nüüd minu looma oma on. Kanad on peenarde kobestamisel kevadel suured abilised.

Seega on vaja oma maatüki suurust valides arvestada ikkagi, kas tahetakse endale loomi ja palju neile maad kulub ja mitte loota, et kõik loomad saab ühislauta ja näiliselt lõpmatutele ühiskarjamaadele suunata.  Kõik muidugi ei taha loomi pidada, enamus tõenäoliselt ei taha hobuseid pidada ja käiks hea meelega vahel naabri hobuseid patsutamas, mistõttu on vaja, et maatükid oleks erinevate suurustega.
« Viimasena muutis: 24 aprill, 2012, 10:46 postitatud kasutaja Ingrid »

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #6 : 24 aprill, 2012, 10:57 »
Väikese lapse jaoks tundub kõrghaljastusega 2000 m2 ala ka tohutu suur, see on terve tema maailm. Küsisin mõni aasta tagasi vanaemalt, kes on ikka rääkinud, et elas lapsepõlves hästi suures aias, et kui suur see siis oli. Nad elasid viiekesi 30 m2 majas ja aed oli 2000 m2. Linnakorteri ja mõnesajaruuduste kruntidega, milledest enamuse katavad maja ja garaazh ja kõrval on rida samasuguseid lapikesi, võrreldes ongi see kujuteldamatu avarus.

Kui loomi ei pea, terve pere on taimetoitlased ja teravili ja veel üht-teist, sh kõik tekstiile ja puitu ja ehitusmaterjale puudutav, ostetakse suurema maaga naabritelt, siis ei olegi rohkem vaja ja 2000 m2 ongi ainult aiaks piisavalt luksuslik. Lihasööjatel, kes ei suudaks oma looma niikuinii tappa, ei ole samadel tingimustel samuti rohkem vaja. Rohkem on vaja siis, kui tahta oma maalt saada küttepuud, ehitusmaterjalid, kogu toit, rõivaste algmaterjal (vill, lina...), pidada loomi-linde ja samas töötada ja kliente vastu võtta ja sõpru terveks nädalaks või kauemaks külla kutsuda.


Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #7 : 24 aprill, 2012, 12:17 »
Äitäh Ingrid :vhea: pika ja sisuka mõttelennu eest. Tõid palju olulisi asju välja mida peab arvestama, enne kui midagi planeerida.
Üleval ma kirjutasin, et kui väike olin siis väike maa tundus meeletult suur  :) Aga kui nüüd suur olen, kuidas asi mulle paistab...

Mu vanemad elavad maal kus on umbes 2 ha maad. Siin on suur lilleaed ja muruplats kus saab sünnipäevasid pidada, kohapeal kasvatatakse kõik puu juur ja aedvili (kartul, herned, peedid, redised, tomatid, õunad, ploomid, kirsid, pirnid, kaalikad, oad, kurgid, sõstrad jms ). siin on kaks maja, vana talumaja kus elavad mu vanemad ja vend ehitas kõrvale ka päris suure maja, ruumi puudust pole ja see kõik asub 1 ha peal, sest teine hektar seisab tühjalt, lihtsalt heinamaa kuna see pole kasutusel. Ei ütleks, et meeletult ruumi juurde oleks vaja  <mõte>
Kunagi kui Ema kasvatas loomi, tal on olnud Kitsed, lambad, kanad, haned, lehm, sead jms siis oli karjmaa kasutusel ja loomad sõid seal, kohapeal kasvatasime ka vilja. Kuid jah küttepuud me ostsime ja talveheina tegime naabripõllul.

Kuigi hobust pole mul olnud, siis tean, et ta tahab rohkem joosta ja vajab palju heina, kuid ka hobusega saab säästlikumalt ja ökoloogilisemalt tegutseda kus ei ole vaja teha niipalju tööd ja hobune tunneb end rohkem vabana. Mina ise ei tahaks kindlasti eraldi suurt karjamaad kus võivad joosta ainult minu hobused ja üleüldse hoiaks suuremad kariloomad ikka kuskil ühisalal. Kuna ma olen taimetoitlane siis lihaloomi ma kindlasti ei kasvataks, mõte on minna toortoidule üle siis kaoks ka muna ja piim ära.

Aga kes siis jookseks minu põliskodus ringi ? Ikka väiksemad loomad võibolla oravad ja linnukesed, mõni siil ja muud tillukesed vabad ja looduslikud loomad, kes ei võta inimeselt aja ära. Mina ei näe ka probleemi 500 meetrit kõndida siia sinna, et jõuda hobuseni. Väike jalutuskäik on alati hea ja kilomeeter pole ka tead mis kaugus.

Endale ma suuremaid loomi praeguse mõttega ei tahaks, võibolla kelle vastu natuke huvi siis hobune aga nendega mul suurt kogemust ei ole olnud võibolla ei oska veel hinnata piisavalt  <v6ibolla>

Aga kui mõni inimene tuleb põliskülasse ideega hakata lihaloomi müügiks kasvatama siis :ei l2he: arvan, et ta idee ei kiideta heaks. Siit tulebki jälle mängu kujundid, et hea oleks kui oleks inimestel sarnane kujund  :)

« Viimasena muutis: 24 aprill, 2012, 12:24 postitatud kasutaja Priit »

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #8 : 24 aprill, 2012, 12:30 »
Tegemist siiski põliskoduga...pere võib suureneda...natuke varu võiks olla...lisaks privaatsus ka peaks säilima :)
Kõik järgnevad põlved ei pea tegelikult ühe maa lapi peal elama. Võibolla mõnel tekib loomistung ja võtab täiesti uue maalapi küla servast ja teeb endale uue põliskodu, näiteks mina ei jää vanemate juurde elama kuigi saaksin, siia praeguste plaanide järgi jääb ainult vanem vend, noorem vist tahab ka mujal luua oma koht. Aga see on külas kokkuleppe küsimus, palju keegi maad vajab.

Võrgust väljas Leili K

  • Noor Liige
  • **
  • Postitusi: 27
  • Sugu: Naine
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #9 : 24 aprill, 2012, 14:13 »
Ühiskarjamaal ei võta iga pere hobused sugugi vähem ruumi kui oma maal, vaid täpselt sama palju, lihtsalt nad on kokku pandud, perest eraldatud ja kogu karjamaa suuruse tõttu (10 pere hobustele juba 50 ha + muude võimalike loomade maa) kaugel. Samas on sõnnikut kõige mugavam võimalikult peenra lähedalt peenrale tõsta, mitte käia oma loomade sõnnikut kusagilt kilomeetrite kauguselt ühiskarjamaalt autoga toomas ja uurimas, et milline kuhi siin nüüd minu looma oma on.

Arvan, et igaüks ei taha isiklikku mitut hobust ehk väga vähesed, nendega tuleb omajagu tööd ja üksi on raske seda kõike teha! Jagada on palju lihtsam. Hobune on karjaloom ja talle meeldib teiste hobustega koos olla aga kui keegi tahab endale hobust põliskodu õuele siis see on ka mõte aga siis peab õu olema väga suur... Parem on kui palju hobuseid väga suure maalapi peal kui palju hobuseid ja igaüks väikse tüki peal. Kanadel on ka vahvam koos kaagutada ja suhelda, kui et kõik oleks eraldi...

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #10 : 24 aprill, 2012, 15:10 »
Karjamaad jagada ja hobustel koos olla on kõige mõistlikum ilmselt nii, kui need, kes tahavad hobuseid pidada, on vahetult kõrvuti maadel ja nende karjamaad on kõrvuti. Siis saab kõigi külgede talude loomad sinna keskele lahti lasta ja koos heina teha ja on ka lähedal sõnnikut korjata. Aga kogu suure küla ühiskarjamaa on 500 m kaugusel ainult selle jaoks, kes seal kõrval elab, enamuse jaoks on see oma suuruse tõttu ikkagi kaugel igapäevaselt mitu korda jalgsi loomadega suhtlemas ja nende eest hoolitsemas käimiseks. Ka vabapidamisel loomad vajavad hoolt, eriti talvel, mil kaugele jalutamine või rattaga liikumine on raskem. Loomad ei söö sellest aasta jooksul vähem heina, et nad ühe karjamaa peal koos on, iga looma jaoks on ikkagi vaja kindel hulk talveheina. Kitsed ja hobused saaks küll ühe karjamaa peal aastaringselt toidetud, sest nad eelistavad erinevaid heinu, kitsed tahavad udupeeni lillekesi ja kõrrekesi, hobused jämedat heina. Väiksematele loomadele nagu kitsed ja lambad saab viljaaiast ka rohtu niita.

Kui võtta endale ühislauta loomad selle arvestusega, et koos on lihtsam neid pidada, siis juhtub paratamatult varsti, et need, kes oma loomadega tihedamalt tegelevad, hoolitsevad ka nende inimeste loomade eest, kes ei viitsi või jõua püsivalt nii palju ja sellest koguneb probleeme omavahelistesse suhetesse.



   

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #11 : 24 aprill, 2012, 15:30 »
Sellepärast tulekski hobuseid vähemalt paarikaupa pidada, et nad ei talu hästi üksindust. Üksi elav hobune tunneb mitme kilomeetri pealt ära, kui läheduses veel hobuseid peetakse ja putkab võimalusel sinna. Aga paarikaupa pidades hoiavad nad kaaslasega kokku. Ja muidugi meeldiks neile suurte karjadena ringi tormata, eelistatavalt stepis, mitte Eestis, kus majad ja muud kahtlased objektid ees on. Eestis ei saa nad ise vabalt looduses kaua hakkama ja seepärast on vaja, et keegi nende eest hoolitseks, kui nad siia juba toodud on. Kui nad on koos ühe karjana ühel karjamaal, siis oleks igati inimlik, et neil oleks ka ühised hooldajad, kellega sidet arendada, mitte nii, et igaühe eest hoolitsetakse siis, kui vastaval omanikul parajasti aega on eemalt tulla. Ja see ongi juba suurfarm.   

Mõelda tuleks sellele, milleks üldse hobuseid pidada. Kas nad on lihtsalt selleks, et oleks aegajalt kedagi patsutada ja ilus vaadata ja parem, kui keegi teine püsivalt nende eest hoolitseks - sellisel juhul sobib paremini naabri või kaugemal asuva hobusetalu hobuste külastamine - või on neil mingi oma ülesanne ka kodus, näiteks talvel saani vedamine, suvel heinateol abiks olemine jms või hipoteraapia pakkumine ja ratsutamine - sellisel juhul peaks nad ikkagi kodus kohal olema, mitte kusagil eemal. 

Lihasööjaid mainisin ainult võrdluseks, et kui nad ei ole valmis ise endale söögiks loomi tapma, siis neil ei kulu koduks rohkem maad kui taimetoitlasel. Osta saavad nad teistest küladest või linnast ökopoest ka, selleks ei pea külas müügiks lihaloomi kasvatama. Küla rajades saab paika panna selle, et seal müügiks lihaloomi ei kasvatata, kuid on äärmiselt ebamõistlik eeldada, et kõik elanikud oleks taimetoitlased. Kui inimene hakkab taimetoitlaseks sellepärast, et tahab selles külas elada ja enne on vaja lihast loobuda, siis tema taimetoitlus ei kesta kaua, sest ta ei ole tegelikult selleks valmis. Palju tõenäolisem on püsivalt taimetoitlaseks kasvada, kui inimene on vastuvõetud sellisena nagu ta on ja näeb pidevalt enda ümber, kuidas teised söövad taimetoitu ja elavad. 

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #12 : 24 aprill, 2012, 15:37 »
Ühiskarjamaa suurus oleneb muidugi sellest, kui palju seal loomi on, mis omakorda sõltub sellest, kui palju on külas peresid, kes seal loomi pidada tahavad. Kui külas on üldse ainult viis talu ja neist kahe elanikud soovivad näpuotsaga loomi pidada, siis on karjamaa ka pisike. Aga kui on mitukümmend majapidamist ja arvestatakse, et oleks ruumi ka kõigi uute ökokülahuviliste jaoks nagu Priit hiljuti kusagil mainis, ja neist osad tahavad pakkuda hipoteraapiat või ratsutamise võimalust lastele ja osad kasvatada sadu lambaid villa tootmiseks ja osad kitsekarju, siis peaks see karjamaa ikka üüratult suur olema, mitmetes sadades hektarites.  Siis tuleks see jälle osadeks jagada, et mingitki ülevaadet ja kontrolli omada ja et vahel metsa varju ka oleks, mis tähendab uuesti igaühele oma karjamaad või lausa igaühele mitut. 

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #13 : 24 aprill, 2012, 15:58 »
Ma arvan, et mingeid meeletuid karjasid küll ei tule. Kui enamustel oleks huvi, et külas oleks hobune siis ei pea igaüks neid pidama. Võib olla ühised hobused ja siis kahaneb 30 hobuse pidamise pealt number ainult 4 hobuse peale, selles peitubki ühiskarjamaa ja ühisloomade mõte. Ühis asju saab jagada ja neid ei pea dubleerima kui vajadust pole.

Minul on hobuse vastu huvi, et nendega saab ratsutada (kuigi ma ei ole ennem ratsutanud), aga ega ta ei pea spetsaalselt minujaoks seal olema, lihtsalt huvitav on võin ka naabri hobust vajadusel laenata, aga võibolla nad ei istugi mulle mine tea...
Kui keegi tahab või juba on isiklik hobune siis võib see ka ühiskarjamaal ringi kapata... 

Võrgust väljas MeckronSeraph

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 7
  • Sugu: Mees
  • Täiustan elukeskkonda!
    • Ingliteraapia
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #14 : 24 aprill, 2012, 20:53 »
Mina isiklikult arvan, et kui tegemist on juba põliskülaga, kus on ühine karjamaa, ning kusagil on metsake - kas siis ühine või isiklik, siis piisab 1 ha isiklikust maast. Minul endal on küll rohkem maad, aga kui on vaja suhelda kõigi taimedega, siis ei ole rohkem maad vaja. Sest kui mõelda, et päeva jooksul tahad kogu maad läbi käia, et kõigile taimedele tähelepanu suunata, siis 1 ha on 10 000 m2, sinna mahub 10 km. See on päris palju taimi ja maad. See maa suudab inimesele palju pakkuda. Kui veel paar seedrikest ka kasvab seal, siis on küllus.
Ja kui lapsed saaksid külakese kõrvale oma maalapi, et peret luua, siis niimoodi on väga hea minu arust.
« Viimasena muutis: 24 aprill, 2012, 20:58 postitatud kasutaja MeckronSeraph »
Suurim vaimsuse näitaja on õige eluviis.

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc