Eesti Anastasia Foorum

 

Hääletus

Kui palju maad oleks vaja põliskodu loomiseks ?

alla ühe hektari
0 (0%)
1 ha
8 (33.3%)
umbes 1,5 ha
5 (20.8%)
umbes 2 ha
7 (29.2%)
Rohkem kui 2 ha
4 (16.7%)

Teisi hääli : 19

Autor Teema: Maa-ala suuruse küsimus.  (Loetud 11008 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Leheke

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 11
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #15 : 24 aprill, 2012, 21:07 »
Sest kui mõelda, et päeva jooksul tahad kogu maad läbi käia, et kõigile taimedele tähelepanu suunata, siis 1 ha on 10 000 m2, sinna mahub 10 km. See on päris palju taimi ja maad
Selles on sul õigus, kui tõesti teha tugevat sidet taimedega ja neid iga päev paitada ja jälgida siis 1ha on suur maailm kui univesum  :vanake:
.... Vaikuse kohin

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #16 : 24 aprill, 2012, 21:56 »
Enda küla praktikast näen, et majade kaugus võiks olla ca 150 m. Ma ei ole Anastasia 1 hekrariga nõus. Eks ole ju meetermõõdustik kokkuleppeline ja nii on 100 X 100 m üks tugevalt juhuslik suurus. Nii kujunes kunagi ja see mõõt baasväärtusena mõjub ebameeldivalt dogmaatiliselt.
Minu maja peab saama kusagilt ka kütet ja maal elades oleks seda kelleltki metsaomanikult imelik osta. Miks mitte siis ise veidi metsaomanik olla? Aga 1 hektari peal läheb kindlasti kitsaks, kui sinna peab mahtuma natuke päris metsa, põllumaa, viljapuud, marjapõõsad, veidi iluaeda ja muru + hooned. Veidi üle 2 hektari võiks olla.
Ühest kirjatükist loen, et: "Tagasihoidlike arvestuste kohaselt on iga Eestis elava inimese kohta 2,3 hektarit maad, millest on 1,7 ha metsa (sood ja järved on arvestusest välja jäetud)." Kui eeldada, et pere moodustavad 2 inimest ja mingil perioodil on sellises majas veelgi rohkem elanikke ja päris suur hulk inimesi jääb alati linnadesse, siis peaks jätkuma meil siin maad nii põliskodudele kui ka talunikele.
Kusjuures mina isiklikult usun, et mõtlemisviise on võimalik ümber kujundada, aga see on juba pikem teema. 

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #17 : 24 aprill, 2012, 22:09 »
Enda küla praktikast näen, et majade kaugus võiks olla ca 150 m. Ma ei ole Anastasia 1 hekrariga nõus. Eks ole ju meetermõõdustik kokkuleppeline ja nii on 100 X 100 m üks tugevalt juhuslik suurus. Nii kujunes kunagi ja see mõõt baasväärtusena mõjub ebameeldivalt dogmaatiliselt.
Minu maja peab saama kusagilt ka kütet ja maal elades oleks seda kelleltki metsaomanikult imelik osta. Miks mitte siis ise veidi metsaomanik olla? Aga 1 hektari peal läheb kindlasti kitsaks, kui sinna peab mahtuma natuke päris metsa, põllumaa, viljapuud, marjapõõsad, veidi iluaeda ja muru + hooned. Veidi üle 2 hektari võiks olla.
Ühest kirjatükist loen, et: "Tagasihoidlike arvestuste kohaselt on iga Eestis elava inimese kohta 2,3 hektarit maad, millest on 1,7 ha metsa (sood ja järved on arvestusest välja jäetud)." Kui eeldada, et pere moodustavad 2 inimest ja mingil perioodil on sellises majas veelgi rohkem elanikke ja päris suur hulk inimesi jääb alati linnadesse, siis peaks jätkuma meil siin maad nii põliskodudele kui ka talunikele.
Kusjuures mina isiklikult usun, et mõtlemisviise on võimalik ümber kujundada, aga see on juba pikem teema.

Ma mäletan, et Anastasia soovitas vähemalt 1 hektar võtta see on siis miinimum aga ega suurt rohkem ka vaja pole, hektari saladusest ta rääkis pikalt.
Samas võib teha nii, et on põliskodud ja on metsatukad mis on mõeldud harvendamiseks ja küttepuudeks, siis ei peaks otseselt põliskodudes metsa tegema   ??? Kui võtta näiteks 200 ha maad mingi osa põliskodudeks ja ülejäänud ühismaa kus on ka palju metsa, samas võib vallalt küsida ka metsapuhastus luba vms...

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #18 : 25 aprill, 2012, 10:56 »
Minul oli 1 ha, aga imelik pikk kiilukujuline tükk. Saavutasin naabritega kokkuleppe, et keegi otse 50 m kaugusele minu kõrvale midagi ehitama või müttama ei hakka. Kuid ilmselgelt tunneksin end turvalisemalt, kui minu majast 150 m ulatuses täielik rahu valitseks.
Minusuguseid on veel. Mulle meeldib, kui minu ümber on inimesi - ma kuulen, et minu ümber elatakse, aga ma ei tahaks, et naaber mu õuele vahib. Olen sellest kõigi külainimestega sõbralikult ja huumori toonis rääkinud - igaühel on omad kiuksud ju...  ;)
Ostsin otse enda kiilukujulise tüki otsas 1,9 ha võsametsa lisaks. Ja mulle tundub, et ma ei pea seal mitte ühtki elavat puud maha võtma, kuna kuivanud - ka vapralt püsti püsivaid kõrge kütteväärtusega tüvesid on palju. Lisaks peenem võsa. Kui on selline pehme sügis, nagu oli eelmine, kütame ainult pliiti. Õhtuks on majas 24 kraadi sooja, hommikuks vajub 20 peale, kui töölt tuleme, on ehk 18-19 - normaalne ju!? Ja läheb uus tsükkel mingite väärtusetute sarapuu ja saare kaigastega. Pliidiraud annab kiiresti sooja...
Omalt poolt soovitan - püüdke end vabastada koduga seotud kuludest ja võite õnnelikult igasuguste maailmahädade peale naerda. Mina seda noorena ei suutnud. Kuid seda enam tahaksin aidata, et tänased iseseisva elu alustajad võiksid rohkem tegelike väärtuste poole elada ja vähem näilisuses toimida. Aga igasugu savi- ja põhumajade unistused minu peas tiksuva vabastava mõtteviisiga ei sobi.

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 1161
  • Sugu: Mees
  • :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #19 : 26 aprill, 2012, 08:05 »
Omalt poolt soovitan - püüdke end vabastada koduga seotud kuludest ja võite õnnelikult igasuguste maailmahädade peale naerda. Mina seda noorena ei suutnud. Kuid seda enam tahaksin aidata, et tänased iseseisva elu alustajad võiksid rohkem tegelike väärtuste poole elada ja vähem näilisuses toimida. Aga igasugu savi- ja põhumajade unistused minu peas tiksuva vabastava mõtteviisiga ei sobi.

Mis kulutused oled sa kodus suutnud vältida (miinimumini viia) Ja mis materjalist maja tundub sulle ideaalina kõige sobilikum ?  ::)

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #20 : 26 aprill, 2012, 22:13 »
Elan maal ja minu eluasemekulu koosneb ainult valgustus-, kaevupumba-, arvutite ja hommikuse kohvivee elektrikulust. Ka sooja vett kütan pliidiga. Nii ongi kulu külmadel talvekuudel ca 25 EUR kuus. Kui kasvataksin lisaks kartulitele veel igasugu muud aedvilja ja omaksin head keldrit - seda võiks ka kambapeale teha, võiks vist mingi paarisaja euroga kuus õnnelikult ära elada - jääb isegi raha millegi suurema jaoks kogumiseks ja mõneks linnasõiduks.

Aga maja puhul olen aru saanud, et ülioluline on soojust akumuleeriv mass seespool ja loomulikult korralik soojustusvill ja tuuletõke väljaspool. Seega siis ikka kivi, mis võib loodusehitajatele vastumeelne olla. Norras ehitatavat 80% kivist väikemajadest monoliitbetoonist ja täpselt seda sama kasutaksin ka mina. Rõhutan, et see on meie kohalik ehitusmaterjal. Betoon ei ole külm, kui see on seespool korralikku soojustust - seega siis soe kivi sul ümberringi. Korralikult soojustatud kergkonstruktsiooniga oleks mu õhtuste hoolikate pliidikütmiste tulemuseks vist paras saun, aga kuna kivi hakkab igal pool ümberringi soojust akumuleerima, siis on efekt umbes sama, mis ahju puhu. Ainult ahjul tuleb ajada väga kuumaks väiksem hulk kivimassi. Kivimajal surem hulk massi veidi soojemaks.

Ma ei suru oma ideed kellelegi peale - see on üks paljudest valikutest. Me oleme erinevad - meie soovid on erinevad. Mina eelistan lihtsust ja hilisemat mugavust. Materjal on käinud eelarvestaja käest läbi - soojustatud seinte, katuse, akende, välisukse ja korstnaga 11X8,5 m välismõõduga pooleteistkordse "karbi" võid saada umbes 21000 EUR-iga - kui töö teha talgute kujul. Ja kõige tähtsam - see idee vastandub igasugu äritegevusele. Mida arvad "TEISE KIIRUSEGA EESTIST"?  ;)

Võrgust väljas Esko Välling

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 7
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #21 : 30 aprill, 2012, 18:51 »
Meie elasime vahepeal talus kus oli maad1,5 ha. Joonistasin ka põliskodu pildi paberile ja tundus et mahub päris palju sellele maatükile (mets, viljapuud-põõsad, kuked-kanad, põllulapp, väike tiik). Kahjuks läks niimodi, et need mõtted jäid vaid paberile ja otsustasime kolida linna tagasi. Põhilisteks põhjusteks sõprade-mõttekaaslaste puudumine, töökoha kaugus, maatöödega üksi ei saa hakkama. Sestap kui proovida põliskodusi luua selliselt, et neid on u 30 ja võimalikult vähe linnades tööl käija-sõltuda, võiks iga majapidamine tegeleda ühe tegevusega, mis terve küla vajadusi rahuldab. Ühele meeldib lambaid kasvatada, teisele vilja, kolmandale hobuseid, sauna kütta, taimedega ravida, katuseid ehitada, lastega tegeleda jne :). Sealt siis ka maa suurus vastavalt. Tähtis oleks, et igaühe hobi oleks külale kasulik.
Jut sai vähe nurgeline, eks see ole lai teema mitme otsaga. Üldiselt olen eespool kirjutajatega nõus, kõik küljed on välja toodud.
 
 

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #22 : 01 mai, 2012, 11:36 »
Jalutasin mõned päevad tagasi ühel vanal talukohal, mida olen varemgi vaatamas käinud. See on hästi armas koht, kuid siiani oli see mulle hirmus väike tundunud. Suurus on kokku umbes hektar, maja, mis oleks vaja uuesti ehitada, veidi viljapuid ja kõrvalhoonete jäljed on lagendikul, ümbritsetud kitsa metsaribaga ja ümber teise omaniku põld. Varem seal käies olin uudistanud maja seestpoolt ja viljapuude ümber kõndinud. Seekord oli mul vaja kuni tunnike täita enne mujale minemist ja vaatasin hoopis krundi äärealasid. Kitsas metsariba, mis näeb üsna võsastunud välja, osutus äärmiselt mitmekesiseks, sest terve igaviku pole keegi selle eest hoolitsenud ja seal on palju paksu samblaga kaetud langenud puid, mis sobivad ideaalselt istumiseks ja lompides ujuvate kulleste, sumisevate mesilaste ning rõkkavate lindude jälgimiseks.  Mõned suured põlispuud hakkasid ka silma. Aeg kadus märkamatult ja tunniga jõudsin ainult ühe serva üle vaadata.
Leidsin, et küttepuud ilmselt saaks sealt kohapealt ja toidu saaks ka kohal kasvatada, kuid ehituspalke sealt kindlasti ei jätkuks ega ole ka ruumi piisava koguse põhu kasvatamiseks või savi või liiva kaevamiseks. Hobuse pidamisest rääkimata. Aga neile, kes suudaksid ehitusmaterjalid mujalt osta ja loomi peale paari kitsekese või lamba ei taha pidada, sellest ilmselt piisaks:)

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #23 : 01 mai, 2012, 21:10 »
Ingrid - sinu ümber on inimesi vaja. Päris üksi paika valides võib raskeks minna?
Praegu vaatan näiteks Maa-ameti riigimaade müügi enampakkumise kaardirakendust. Suure-Jaani kandis on üks 45 ha ja üks 58 ha tükk. Kui liigutan hiirekursorit sellise kaardi kohal, näen ülal paremal nurgas lisaks koordinaatidele ka kõrgusmõõtu. Kui sadade meetrite ulatuses on erinevused ainult pool meetrit, ei ole teha vist midagi. Kui aga kasvõi mõnemeetrine kõrguste erinevus, siis sellise maa peaks saama kindlasti kuivendada ja kujudandada selliseks, nagu mõte juhib.
Edasi. Paistab üsna kehva metsa või põllutee ja lähim kool on 10 km kaugusel või kaugemal. Kuidas võin riskida laste heaolu või isegi tervisega (eluga)? Kui mingi äkilise tõsise häda korral teed täis tuisanud. Just selliste põhjuste taha jääks vist paljude otsus ökoküla suunas liikumiseks.
Aga kui mõnele noorele arstikutse õppijale või sellest unistajale on samuti kohale jõudnud, et tõmblemine suurte palkade ja tarbimise poole on (tema jaoks) asendustegevus? Kui süda looduse suunas kisub, võiks selline spetsialist ju leida samuti koha sinu läheduses? Laste õpetamisega saaksime samuti hulgakesi hakkama?
Nii jääbki tähtsaimaks eesmärgiks igakülgne koostöö. Mis võiks toimuda juba tänases. Muidu jäämegi unistama oma savi- ja põhumajadest. Ei - need võivad kindlasti olla, aga nõuavad rohkem vaeva ja oskusi. Igasugune erinevus pidavat rikastama. Ka vanu talukohti tuleks taastada, aga ... kas sa jõuad? Kas sa ei ohverda selle nimel liiga palju?

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #24 : 02 mai, 2012, 12:01 »
Olin seal jalutades sõpradel külas. Tühi talu on täpselt kahe sõprade talu vahel, mõlemasse üle põllu 5-10 minutit jalutada. Läheduses on aktiivne külakogukond, millesse oleks võimalik soovi korral sulanduda.

Minu jaoks oleks täiesti tühja koha peale, kus ei ole varem talu olnud, uue mitteloodusliku maja ehitamine ja selles elamine palju suurem ohverdus. 

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #25 : 02 mai, 2012, 22:04 »
Tahaks ehk keegi tõe huvides kirjeldada positiivset kogemust, kuidas võõrastelt ostetud vana maja taastamine ka tagantjärele tarkusena paremaks osutus, kui täiesti uue rajamine? Ma ei arva, et mul oleks õigus. Aga väike kahtluseuss piinab, et üks päris vastik haigus peresse kord ammu vanavanemate maja külmade põrandate tõttu sattus. Ka mõne aasta eest tuli suvel väga atraktiivses iidses aidas ööbida. Kena palkehitis, laudpõrand, aga magamisriided vajasid hiljem hoolega tuulutamist, kuna öine niiskus tegi oma. Ju seal mingi mikroorganism ruumides juba enne sees pidi olema, mis õhus lenneldes ka hingamise rammusamaks muutis. 
Kunagi oma maja peale mõtlema hakates olid teabematerjaliks Veske raamatud. Tuli arutada põrandakonstruktsiooni üle, et kas tuultusavadega lintvundament või otse laagid ja lauad kuiva liiva sisse. Alternatiivina kirjeldati ka kõrkjaroogu - pidavat sooja hoidma ja ei lase mädaneda või seenkahjustusi ligi. Mida annab mulle täna selliste vanade asjade üle arutamine, kui on imelihtne laduda liivaalusele vahtplastplaadid, mis on ABSOLUUTSE soojapidavusega ja valada selle peale betoonalus? Edasi juba laagid - sinna vahele villa ja laudpõrand, mis minu jaoks võiks olla veneaegsest 4 cm massivsest põrandalauast, mitte sellistest pilbastest, nagu täna kasutatakse. Ka mulle on aetud igasugu põrandakütte iba, aga milleks mulle see? Kui põrand ahju ja pliidiküttest nii soe ja kuiv. Teisel vaja oma põrandakütte jaoks katlaruum ehitada - läheb katusealust pinda paras hulk kaotsi ja igasugu muud tehnohädad.
Ülioluline on vältida majas pressitud plaatidest mööblit jm kunstlikku. Ka kipsplaat on kahtlane. Kuid betoon - loodusliku päritoluga tsement segatuna kivide ja kruusaga, mulle sobib. Või laiemalt - sobib neile, kes laisavõitu ja sellejagu mugavust vajavad. 

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #26 : 09 mai, 2012, 11:02 »
Suhtlesime siin vahepeal Priiduga veidi tavalise e-posti vahendusel ja Priit tundis murest, kas saarel elades tuuled ei häiri? Mõtlesin veidi seoste üle ja ehk huvitab laiemalt:
Kas olete märganud, kui palju on Eestimaal maakodusid, mis paiknevad suurte põldude keskel? Minu jaoks oleks selline asend täiesti sobimatu! Esiteks soovin ma privaatsust - ma kuulen, et minu ümber on naabrid, aga ma ei näe mitte kedagi ega nemad mind. Aga sellised majad paistavad ju sageli kaugele maanteele, kus liigub päevas tuhandeid autosid?
Kusjuures ma olen uurinud ka müügis olevaid maatükke, mis on lageda põllumaa servad. Kuid enne, kui midagi ehitama hakkaksin, uuriksin hoolega, kui suuri istikuid (puusid - puid) oleks võimalik kaasaegse tehnikaga mõistliku hinnaga ümber istutada. Et esmalt looduspiire - mets või vähemalt hekk rajada.
Kuna küsimus oli tegelikult tuule kohta, on vastus ilmselge - suurte põldude vahel võib meie külmema aastaaja tuul väga ebamugav olla! Ju need tühjad suured põllud nõuka aja suurushulluses tehti. Ja ei kaotaks täna keegi suurt midagi, kui mingi osa nendest muutuse läbiks. Tuulised "lollidekülad" - uusasustused peaks olema ka oma puudusi juba näidanud. Ka need on sageli kõleda lageda peale rajatud.

Meie saaremaakondades kodu rajaja võib loomulikult valida loodusega - metsaga piiratud ja kaitstud paiga.
Mida ütleb Lõuna-Eesti tingimuste tundja selle eelise kohta, et saarel on vaja puurida kaev ainult 20 m sügavusele? ;-)

Aga põhiväide: üksikud talud - kodud keset üüratuid põldusid mõjuvad kõledana?

Lisaks mõtlen ma viimasel ajal üha rohkem sellele, kuidas ümbritsev looduskeskkond meie meelelaadi kujundab. Miks üks või teine sõber on mul just selline, nagu on... Või mina ise.   ;)

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #27 : 09 mai, 2012, 13:17 »
Üüratud põllud on Eestis konkreetsetes piirkondades, kus on põllumajanduseks soodsad mullad. Lõuna-Eestis on need harvad, eriti kuplilisel alal, kus on traditsiooniliselt tegeldud rohkem käsitöö kui põllundusega, sest see elatas paremini.

Mahajäetud talud Lõuna-Eesti moodi tähendavad enamasti metsas või metsa ääres olevat ootamatut varet või vahel lausa 5 tühja talu reas metsa ja meeldiva suurusega heinamaa vahel. Viimase näiteks on Võrumaal Rõuge vallas Kellämäe küla, tühjade talude rida jätkub Varstu vallas metsa sees.

Olen Võrumaal näinud tühja talu juures kõrgel kupli otsas kaevu, mis ajas peaaegu üle ääre. Ma ei tea, kui sügavale see kaevatud oli, aga vee kätte saamisega probleeme ei ole, kui seisnud vesi välja tõsta ja uus lasta koguneda. On külasid, kus vett ei saa kätte ka sealt, kus peaks veesoon olema, sellistes külades on tehtud ühisveevärk. Näiteks Sõmerpalu vallas.
« Viimasena muutis: 09 mai, 2012, 13:24 postitatud kasutaja Ingrid »

Võrgust väljas Ingrid

  • Mode
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 101
  • Sugu: Naine
  • ...
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #28 : 09 mai, 2012, 13:27 »
Saarel on kindlasti tore elada sellel, kellele meeldib mere lähedal olla. Aga keset põldu oma aia pidamise (vanad talud põllul on ümbritsetud suurte põlispuude ja viljaaiaga) võimalik tuulisus ei saa midagi ohu vastu, et meri tuleb tuppa.

Võrgust väljas tiit22

  • Uustulnu
  • *
  • Postitusi: 12
  • Sugu: Mees
Maa-ala suuruse küsimus.
« Vastus #29 : 09 mai, 2012, 16:28 »
On ilmselgelt kasulik, kui erinevad vaated üksteist/teineteist täiendaksid. Et ma pisukest "Tõe ja õiguse" taotlemist tajun, tunnistan enda veaks. Ärge hoidke reaalseid praktilisi lahendusi, milleni te jõudnud olete, ainult endi teada!
Ka mina olen üles kasvanud peaaegu Lõuna-Eesti imekauni ürgoru veeres. Talvel lõputu suuskamine nõlvadest üles ja alla - ka murtud suusaotsad ja kurbus sellise õnnetuse korral. Suvel jõekäär ujumiseks - pidevast vees hullamisest tühi kõht, mis pigem unustamatu tunde-elamus - seda leevendamas kiire võileib/sai ja kiiresti jälle õue. Köögiakna vaade läbi härmas raagus puude õhtupäiksesse, mida vanaema oskuslikult paberile jäädvustada suutis...
Täna seal samas viibides tunnen, et see konkreetne paik ei pakuks mulle piisavalt privaatsust.
Küllap saate ka Lõuna-Eestisse korraldada sellise paigutusloogikaga külad, mis kurjade inimeste eest varjatud. Kahjuks võib see probleem ainult hullemaks minna. Rakvere kandis ei peeta seda enam kuritegevuseks, kui tühjast maamajast isegi pliidiraud ja elektrikilp ära varastatakse. Loomulikult on see vargus, aga rahva suhtumine on üsna külm.
Sain siis saarte kohta veel ühe pisikese plussi lisada, aga absoluutselt kindlalt ei taha minagi oma lähedusse inimesi, kes ise valitud paiga hüvedes kahtlevad ja midagi muud sooviksid.
Kas avaldan eilseks valmis saanud käikäru pildid, millega kondiauru abil jõmakaid puid metsast kodu juurde sai veetud? :)
Või läheb minu kirjutatus tasakaal liiga PRAKTILISE poole suunas - häirides unistustes elamist...   :-X

 

SMF 2.0.15 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc